„Kas see, et on olemas Jumal, on hea sõnum?” küsis pastor David Asscherick tuhandeilt neilt, kes olid kogunenud 3. augustil USAs Kentucky konverentsikeskusesse. „See on sama nagu küsida: kas see on hea, et on olemas abikaasa, või kas see on hea, et on olemas naaber?”
Asscherick, kes oli ASI (Adventist-laymen's Services and Industries) hingamispäevane külaliskõneleja, vastas ise, et muidugi sõltub see sellest, missugune on jumal, abikaasa või naaber, kellest me räägime.
„Ükskõik missugune jumal peale ühe ei ole kohe kindlasti hea sõnum,” ütles ta. Asschericki kõne kandis pealkirja „Ebatavaline Jumal” ja ta rääkis, et evangeeliumis on kaks peamist punkti. Esiteks: on olemas Jumal; teiseks: Jumal on samasugune nagu Jeesus. Võttes kõne aluseks Pauluse kirja roomlastele, sõnas Asscherick: „Jeesuse evangeeliumis tuleb nähtavale Jumala õigus” (Rm 1:17). Tsiteerides kristlikku mõtlejat Alvin Plantingat, lisas ta: „Kõikehõlmava armastuse näitamine [Jeesuse ohver] ei ole suurim lugu, mis iial räägitud, vaid suurim lugu, mida üldse iial saab rääkida.”
Asscherick tuletas kuulajaskonnale meelde, et oma kirjas roomlastele selgitab Paulus, et „kogu maailm on Jumala ees süüalune” (Rm 3:19) ja et „ei ole õiget, ei ühtainsatki” (s 10). See tähendab, et kõik meie oleme hukka mõistetud, ütles ta.
„Hea uudis,” selgitas Asscherick, „on sõnastatud fraasis „nüüd aga” (s 21). Ta luges: „Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, ... mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu.” (s 21, 22) „Piibli järgi on sinu ja minu lunastus Jeesuses Kristuses,” rõhutas Asscherick. „Kui me soovime saada osa lunastusest ja päästest, siis peab see olema väljaspool meid – Jeesuses Kristuses.”
See lunastus saavutati Tema verise surma ustavuses.
Vaadeldes Jeesuse kogemust enne ristilöömist, sõnas Asscherick, et Pilaatus püüdis Jeesusele näidata, et tema on olukorra peremees. Kui Jeesus tema küsimustele ei vastanud, küsis Pilaatus: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?” Jeesus vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.” (Jh 19:10, 11)
„Rist,” sõnas Asscherick, „ei tähenda kontrolli, alandamist, inimeste üle kontrolli saavutamist. Aga Jeesus ütleb selgesti, et keegi ei saa Tema elu võtta, ilma et Ta annaks selle vabatahtlikult.”
Asscherick sõnas, et Jeesuse suhtumine on täiesti erinev ükskõik missuguse teise jumala suhtumisest.
„Miski sellest annab meile teada, et Ta on ebatavaline Jumal,” sõnas ta. „Tsiteerides teoloog Larry Welborni, luges ta: „Kristus jagas inimliku saasta saatust.” Seejärel küsis Asscherick: „Mida see Jumal teeb, kui läheb vabatahtlikult surma?” ning vastas ise: „Ta on Tema ise!”
Jeesuse ebatavaline ohver peaks olema meie ees kõiges, mida teeme või ütleme, rõhutas Asscherick.
„Selle loo kangelased ei ole meie, selle loo kangelased ei ole meie kogudused, meie koguduse asutused ei ole selle loo kangelased, meie pikaealisus ei ole selle loo kangelane. Jeesus on evangeeliumiloo kangelane!” Ja ta lisas: „See ei ole lihtsalt mingi jumal, vaid Looja Jumal, Lunastaja Jumal, kes tuli näitama Jumala õigust.” Tsiteerides koguduse üht asutajat Ellen G. White’i, luges ta: „Ristil rippudes oli Kristus ise evangeelium.”
Selle tõelisuse valguses, ütles Asscherick, „ei ole Jumal, kellest peame kuulutama, kelle maailmas kuulsaks tegema, tavaline Jumal. Ta ei ole au-Jumal, Ta on erakordne Jumal, ebatavaline Jumal.”
„Vot see on sõnum!” ütles ta.