Jumala hingamispäeva pitser

Looduses ja Piiblis on loomise ja tõe Jumal pakkunud meile kindlat tõendusmaterjali hingamispäeva põhimõtte moraalse ja füüsilise tähtsuse kohta ja oma pühendumise kohta õnnistada kogu loodut hingamispäeva puhkusega. 

92. psalm

Iisraeli piibliuurija Jacob Bazak avaldas 1998. aastal artikli 92. psalmi kohta.¹ Pärast seda, kui olin esitanud enda esitluse sellesama psalmi teemal, sain teada, et Bazak, keda olin sihiteadlikult osundanud, oli samuti kuulajate seas. Bazak kutsus minu ja mu abikaasa Jo Anni endale külla, kui Iisraeli satume. Me külastasime teda ja ta võõrustas meid kuninglikult. Me saime teada, et ta pole üksnes väljapaistev teadlane, vaid ka Iisraeli ülemkohtu kohtunik. Kutsusin teda omalt poolt Andrewsi ülikooli loengut pidama, kui ta peaks Ühendriikidesse sattuma, ja nii läkski. Kui ta lahkus, ütles ta mulle, et läheb Iisraeli tagasi kui „seitsmenda päeva adventistide misjonär“!

Oma esimese teadliku arusaamise „hingamispäeva pitserist“, mille Jumal on 92. psalmi hingamispäeva kohta pannud, võlgnen Jacob Bazakile. Ta tõi esile mitu kirjanduslikku aspekti selle psalmi juures, näidates, et 92. psalmis on rõhutatud arvu 7, mis on põhjus, miks psalmi pealkiri on „Lugu ja laul hingamispäeval“.

Näiteks kasutab psalm Issanda nime (YHWH) seitse korda, selles on seitse erinevat epiteeti õelate kohta² ja sama number positiivseid omadusi õigete kohta³. Bazak räägib ka sellest, et psalmi keskpunkt ja kulminatsioon (salm 8) jagab peatüki kaheks, nii et mõlemale poole jääb seitse salmi.⁴

Psalmi üldises struktuuris on viis stroofi, igaühes kuus rida, välja arvatud kulminatsioonilises salmis, kus on seitse rida. Nagu Franz Delitzsch kirjutab: „Psalmi keskpunkt kannab hingamispäeva numbri pitserit.“⁵ Psalm 92 seob teoloogilise teema [hingamispäev] ja struktuurilise vormi [seitsmelisus] nii hästi, et antiikaja juudid pealkirjastasid selle „Lugu ja laul hingamispäeval“.

Hingamispäeva pitser pentateuhhis

92. psalm ei ole oma hingamispäevalisuse osas Piiblis ainulaadne. Piibli esimeses viies raamatus tuleb see samuti sageli esile. 1Ms 2:1–3 kirjeldab Mooses seda, kuidas Jumal hingamispäevale Eedeni aias aluse pani. Ta annab sellele lõigule hingamispäeva pitseri, andes seitse sõna igale kolmest vormelist, kuidas Jumal hingamispäeva tegi. See lõik on esimene Piibli paljudest lõikudest, mis on pitseeritud hingamispäevalisusega. 

Näiteks on viies Moosese raamatus seitse eristatavat hingamispäeva käsku, alustades loomise ja lunastusega kuni õige jumalateenistuse mikside ja põhjusteni. Need seitse käsku on: 1. loomine (2Ms 20:8–11); 2. lunastus (5Ms 5:12–15); 3. argimured (2Ms 23:12), kordus (5Ms 5:13, 14); 4. pühitsemine ja tähistamine (2Ms 31:13–16); 5. vabadus kogu tööst (2Ms 35:2, 3); 6. pere ja usukogukonna sidemed (3Ms 19:3); 7. avalik jumalateenistus (3Ms 23:3). 

Igaüks neist käskudest sisaldab sisemist hingamispäeva pitserit. Kui uurime üht neist, hingamispäeva käsku 2. Moosese 20. peatükis, saame teada, kui täpselt ja veenvalt illustreerib ja näitab Jumala püha Sõna eesmärgi sügavust ja loomise geniaalsuse mõõtmatust, eriti hingamispäeva pitseri osas. 

Hingamispäeva käsk – 2. Moosese 20:8–11

Kümnes käsus rääkis Jumal ise ja kirjutas oma sõnad kivisse. Neljas käsk, see, mis käib hingamispäeva kohta, on pitseeritud hingamispäeva-markeritega – seitsmelisuse elementidega – sellisel hulgal, et raske on isegi kuskilt alustada. 

Üks hea koht, millest alustada, on sõnade koguarv käsus. Sõnade kokku­x lugemiseks heebrea Piiblis on mitu varianti, aga missugust tahes neist kasutada, saame arvu, mis on jagatav seitsmega, st üks võimalus annab 56 sõna ja teine 35 sõna.⁶ Kui loendame sõnu rütmilisuse alusel, saame kokku 42 rõhulist sõna. Kordan taas: ükskõik missugust sõnade loendamise võimalust kasutada, annab heebrea Piibli neljanda käsu sõnade arv numbri, mis jagub seitsmega.

Ka nimekiri isikutest ja kodakondadest, kes saavad osa hingamispäeva õnnistustest, on kujundatud number seitsme ümber: laste ja orjade nimetamise asemel määratleb käsk õnnistuste saajad väga täpselt, mis näitab lisaks Jumala hoolele igaühe eest ka seda, et number seitse on seitsmendat päeva käsitleva seaduse keskne detail. Seega hõlmab nimekiri lapsevanemad, poja, tütre, meessoost sulase, naissoost sulase, loomad ja külas oleva ümberlõikamata võõra.

Kui Mooses pidas Moabi tasandikel oma hüvastijätukõne, kordas ta neljandat käsku alates kümne käsu sõnastusest kuni iseenda seitsmelisuse sõnastuseni: salmid 12–14 sisaldavad 35 rõhulist heebrea sõna, ehk viis korda seitse; salm 15 kuni lõigu lõpuni sisaldab 21 rõhulist sõna, ehk kolm korda seitse. Terve käsk sisaldab seega 56 rõhulist sõna, ehk kaheksa korda seitse. Kokku on tooras seitse hingamispäeva käsku, milles kõigis kordub seitsme korrutis. Teised hingamispäevaga seotud seitsmelisused pentateuhhis hõlmavad seitset tegusõna, mida on hingamispäeva puhkuse kohta kasutatud⁷, igaühel neist oma nüanss, mis lisab tähenduse õnnistatud kogemusele; Jesaja haripunkt hingamispäeva pidamise kohta (Js 58:13, 14), mille 13. salmis on 21 rõhusõna [7 x 3] ja 14. salmis 14 [7 x 2].

Seitsmelisus looduses

Uus Testament toetab iseennast: evangeeliumikirjutajad on salvestanud ei vähem ega rohkem kui seitse imet, mille Jeesus tegi hingamispäeval.⁸ Samm kirjutatud Sõna juurest loodusmaailma sõnumite juurde võib kasvatada meie arusaamist seitsmenda päeva hingamispäeva tähtsuse osas, mille Jumal on seadnud kogu kosmosele, mille Ta on andnud meile valitsemiseks ja õppimiseks.

Looduse kõige stabiilsem keemiline struktruur on kuuemembraaniline ringstruktuur (keskel seitsmes, õõnes osa).⁹ Looma- ja taimeriigis on paljudes füsioloogilistes funktsioonides täheldatud seitsmepäevast rütmi (circaseptan)¹⁰, kaasa arvatud rottide, kärbeste, paljude taimede ja teiste eluvormide juures¹¹. Seoses seitsmenda päeva hingamispäevaga joonistub suurem küsimus seitsmelisuse kohta looduses: kas teaduslik tõendusmaterjal looduses viitab laupäevale, nädala seitsmendale päevale kui puhkepäevale?  

Käbiprojekt

Alates 2011. aastast on Kenneth Greenaway käbiprojekt keskendunud käbinäärmele, hernesuurusele sisesekretsiooninäärmele aju keskel, mis sünteesib ja vabastab pimeduse saabudes melatoniini-nimelist hormooni. Greenaway on leidnud tõendeid, mis viitavad sellele, et teatud loomade käbinääre töötab seitsmepäevases rütmis ja lisaks sellele eristab üht teatud päeva nädalas, laupäeva. Näiteks rottide juures leidsid L. Vollrath ja teised, et käbinääre vabastab rahustavat ja meeleolu kõrgendavat melatoniini maksimaalselt just laupäeviti.¹²

Greenaway märgib, et meeleolu, mis kõrgeneb maksimaalselt laupäeviti – see soodustab puhkamist, rahulikkust ja tähenduslikku teenistuskogemust – on seotud Pühakirjas mainitud seitsmenda päeva hingamispäevaga. Ta osundab uurimust, mis viidi Minnesota ülikoolis läbi taimede ja loomadega ja millega uuriti bioloogilist nädalat ja laiemaid ajastruktuure. Selle uurimusega leiti korduvalt, et seitsmepäevast rütmi saab avardada ja resünkroniseerida vaid ühe stiimuliga, st vastusena ühekordsele sündmusele.¹³

Greenaway väidab oma uurimusele tuginedes, et Jumala ühekordne stiimul, kui Ta õnnistas ja pühitses loomisel seitsmendat päeva, võis vallandada sõna-sõnalise füsioloogilise, endokrinoloogilise ja immunoloogilise vastuse käbinäärmes, kus melatoniini tootmine igal seitsmendal päeval tõuseb – see on midagi, mis mõeldavasti kordub igal seitsmendal päeval.¹⁴

Hingamispäeva pidavad loomad

Ka putukad ja neljajalgsed metsloomad on seitsmenda päeva hingamispäeva pitserile tõendusmaterjali andnud. 

Seitsmenda päeva koprad: Larren Cole veetis 16 aastat, jälgides ja dokumenteerides Modoci rahvuspargi koprakoloonia harjumusi. Ta käis koloonia juures aastaid pea iga päev hommikuti ja õhtuti. Cole avastas, et koprad, kes olid igal muul päeval nädalas aktiivsed, jäid reedeõhtuti ja laupäeviti oma koopasse. Kõigi dokumentaalfilmi tegemise aastate jooksul ei näinud ta kordagi, et koprad oleksid laupäeviti töötanud.

Hingamispäevapidajad mesilased: Cole kordab oma katset mesilaskolooniaga, mis tema Lõuna-California maadel iga päev peale laupäeva sumises, olles teel ümberkaudsetesse apelsiniistandustesse. Sang Lee, kes käib sageli Brasiilias, on samamoodi katsetanud mesilastega seal: nad askeldavad reedeti ja pühapäeviti, aga puhkavad oma tarus igal laupäeval.

Seitsmenda päeva härg: hingamispäevapidajale Nikolai Pantšukile, kes oli kommunistlikus töölaagris, anti lõpuks pärast viit aastat halba kohtlemist hingamispäevad vabaks tingimusel, et ta kannab reede päikeseloojanguks laagri tarbeks piisavalt vett. Järgmise viie aasta jooksul rassis härg, kellega veekonteinereid veeti, aeglaselt kuni neljapäevani. Reedeti kiirustas loom edasi-tagasi allika vahet nii kiiresti, et Nikolai suutis vaevu tempos püsida. Valvur tunnistas: „See jutlustaja muutis härja hingamispäevapidajaks.“

Tänapäeva mannaime

Ime algas 1939. aasta 19. märtsil Angolas adventkoguduse misjonijaamas. Põua tõttu olid koguduseliikmed kokku saanud palvekoosolekul, kus nad palusid, et Jumal täidaks oma tõotuse täita nende vajadused, nagu Ta tegi seda vanale Iisraelile. Pärast palvet läks jaama juhataja viieaastane tütar välja ja naasis peagi, hoides elevusega käes valget ollust, mida ta sõi. Tema ema ja teised läksid välja ning nägid, et maa oli kaetud valge asjaga, mis oli nagu piibliaegne manna, see sisaldas koriandriseemneid ning maitses magus nagu vahvlid meega. See valge toit langes vaid 40 aakrile – misjonijaama maale, ning sellest piisas, et kuni lõikuseni toita selle piirkonna adventiste.¹⁵ Laboratooriumi analüüsides leiti, et „proov võib olla hea toiduallikas, mis vastab manna omadustele“.¹⁶

Kokkuvõte

Hingamispäeva pitseri näited looduses julgustavad meid mõtisklema, kui palju neid veel võib olla. Nende täielik eesmärk võib teaduse määratlusest välja jääda, kuid need ei jää välja imeliste tegude (Ilm 15:3) inspiratsioonist, mille andis Jumal, kes ohverdas kõik, et päästa meid meie tegude frustreerivatest tagajärgedest ja et anda meile täiuslikku hingamispäevarahu, kui puhkame Temas 
(vt Hb 4:1–10). 

Richard Davidson on Vana Testamendi tõlgendamise professor adventkoguduse teoloogiaseminaris Berrien Springsis Michiganis. 

1. Jacob Bazak, “Numerical Devices in Biblical Poetry,” Vetus Testamentum 38 (1988): 333-337.
2. “Õelad” ja “ülekohtutegijad” – mõlemat kaks korda; “vaenlased” – kolm korda. Vaata salme 7–11. 
3. Õiged “lokkavad nagu palmipuu”, “kasvavad kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil”, on “Issanda kotta istutatud”, “lokkavad meie Jumala õuedes”, “vanas eas nad kannavad vilja”, “on tüsedad ja haljad”. Loe salmid 12–15.
4. Bazak, lk 335.
5. C. F. Keil and Franz Delitzsch, Biblical Commentary on the Old Testament, trans. J. Martin et al. (Edinburgh: 1857-1878; reprint, 10 vols. Peabody, Mass.: Hendrickson, 1996), vol. 3, lk 67.
6. (1) lugedes iga vokaali eraldi, kaasa arvatud heebrea taandrida; (2) lugedes omadussõnafraasid üheks sõnaks. 
7. shabbat (1Ms 2:2), nuach (2Ms 20:11), naphash (2Ms 31:17), ‘asah (2Ms 31:16), kallah (1Ms 2:2), berek (1Ms 2:3), qadash (1Ms 2:3).
8. Loe Lk 4:3–37 – rüveda vaimu väljaajamine; s 38, 39 – Peetruse ämma tervendamine; Lk 6:6–11 – kuivetunud käega mees; Lk 13:10–17 – küüraka naise tervendamine; Lk 14:1–6 – vesitõbine mees; Jh 5:1–15 – mees Betsata tiigi ääres; Jh 9:1–34 – sünnist saadik pime mees.
9. Isiklik intervjuu uurimuse keemiku Ryan Hayes’ga Andrewsi ülikoolis, 13.05.2017.
10. Kenneth G. Greenaway, “Understanding the Biblical Concept of Time and Spiritual Rest” (avaldamata töö, 2015.a jaanuar), lk 9, 10. Cf. S. Hans-Georg et al. “Evidence for a Circaseptan and Circasemiseptan Growth Response to Light-Dark Cycle Shifts in Nucleated and Enucleated Acetabularia Cells, Respectively,” Proceedings of the National Academy of Science USA Cell Biology 83 (1986): 8619-8623.
11. Greenaway, lk 10.  Cf. F. Halberg, “Quo Vadis Basic and Clinical Chronobiology: Promise for Health Maintenance,” American Journal of Anatomy 168 (1983): 543-594.
12. L. Vollrath et al. “Mammalian Pineal Gland: 7-Day Rhythmic Activity?” Experientia 31, no. 4 (1975): 458-460.
13. G. Cornelissen and F. Halberg, “The Biological Week and Broader Time Structures (Chronomes): In Memory of Gunther Hildebrandt,” Perceptual and Motor Skills 90 (2000): 579-586.
14. Greenaway, lk 14.
15. Lora E. Clement, “Let’s Talk It Over,” The Youth’s Instructor,Dec. 10, 1946), lk 2; E. L. Cardey, “Manna Falls in Africa!” Signs of the Times, 4. märts 1947, lk 5, 12. Üks sõber, Alberto Timm andis mulle näidiseid, mille ta oli misjonijaama territooriumilt kogunud. Ta ütles, et mannat sajab ka praegu väikestes kogustes kolmapäeviti ja reedeti. 
16. Minu kolleeg Gerson Pires de Araujo andis mulle teada oma uurimuse tulemustest  Campinas ülikooli keemiainstituudis [UNICAMP], Campinas, Brasiilia, 2011.a juuni.