Adventistidena hindame Piiblit, kuna see on Jumala poolt inspireeritud Sõna. Loeme seda, kuna soovime tunda ja mõista Jumalat ning kõike Temaga seotut. Samas on inimestel erinevad arusaamad sellest, mil viisil Piibel inspireeritud on ja mida see tähendab.
Idee Piibli inspireeritusest tuleneb salmist 2. Timoteosele 3:16, kus on öeldud et Pühakiri on theopneustos mis otsetõlkes tähendab Jumala hingatud või teisisõnu Jumalast inspireeritud. Väljend Jumala hingatud meenutab meile lugu inimese loomisest, kui Jumal puhus inimesse eluhinguse (1Ms 2:7). Samamoodi nagu on elav inimene, kelle Jumal on loonud, on elav ka Tema Sõna.
Öeldes, et Piibel on Jumalast inspireeritud, eeldame, et Tema on, ühel või teisel kujul, Piibli autor. Autorsus ei pea tingimata tähendama kirjutajat. Autor võib olla ka algataja või rajaja. Eri aegade teoloogid on Jumala autorsust selgitanud just sellisel moel: Jumal on esmane autor ja Piibli kirjutajad sekundaarsed autorid.
Piibli inspireeritus annab Piiblile teatud autoriteedi, aga sellega kaasneb ka oht. Kui ma olin just teoloogiaõpinguid alustanud, küsis üks meie lektoreist meie klassilt, millele meie usk toetub. Inimesed järeldavad sageli, et Jumalast inspireeritus eeldab sõna-sõnalist inspireeritust. Kui nad siis avastavad Vana ja Uue Testamendi kaanoni keerukuse, näiteks fakti, et mitte ühtki Piibli algallikatest ei ole enam olemas, on vaid sadu aastaid hilisemad koopiad, võib nende usk vankuda. Ka Piibli autorid ise tunnistasid oma inimlikku piiratust; Paulus kirjutas 1. kirjas korintlastele 13:9, 12: “...sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame. [...] Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist.” See ei tähenda tingimata, et Piibel pole usaldusväärne, vaid järelikult seisneb Piibli inspireeritus milleski muus kui sõna-sõnalises inspireerituses.
Adventistidena usume, et Pühakiri on kirjutatud inimeste poolt Püha Vaimu mõjutusel ning Piibel sisaldab kõike vajalikku meie päästeks ja on ülim võrreldes kõikide teiste samateemaliste allikatega. Seega, Piibel on kristliku elu unikaalne juhis nii üksikisikutele kui ka kogudustele. See, et Jumal on kasutanud inspireeritud, kuid piiratud inimesi oma tõe avaldamiseks, teeb Piibli veel imepärasemaks. Ühesõnaga, Jumala inspiratsioon peitub Jumala ja Tema sulaste omavahelises suhtes. Kõikidel Piibli autoritel oli Jumalaga eriline suhe ning Püha Vaimu juhtimisel kirjutasid nad saadud kogemused ja tarkuse üles enda ajastule omastel viisidel (2Pt 1:21).
Piiblit uurides on oluline meeles pidada, et kuigi Piibli kirjutajad olid Jumala poolt juhitud, kirjutasid nad oma kogemustest ja teadmistest Jumalast siiski oma aja inimestele. Praeguse aja lugejatena peame arvestama, et nad kasutasid parimaks eneseväljenduseks kohalikku kultuuri, eluolu ja keelt. Näiteks ei vähenda kreeka-rooma kirjanduse mustrite kasutus Uues Testamendis teksti inspireeritust ega olulisust. See näitab, et see oli parim viis, kuidas autor suutis väljendada seda, mida Jumal talle ilmutanud oli.
Isegi kui tekst on aegade ja korduvate kopeerimiste tõttu kannatanud, on lood Jumalast ja Tema tegudest see, mis on oluline ja mida Püha Vaim inspireeris oma sulaseid jäädvustama. Piibli sisu, selle õpetused on, mis annab lugejatele edasi elu, mille Jumal oma sulastele kuulutada andis. Tõde, mis meie piiblikaante vahel peitub, ei kaota oma tõesust ega olulisust aja möödudes, ega ka keele või kultuuri muutudes. Piibli sõnad on Jumala hingatud ning täis elu väge. Peame vaid avama oma Piibli ja seda uurima, et see saaks oma töö teha.
Uue aja prohvet
Jumal kõneleb oma inimestega samamoodi ka täna. Prohvetid ei ela vaid piiblikaante vahel. Adventliikumist on mõjutanud väga olulisel määral prohveti õpetused. Teismeline tütarlaps Ellen Gold Harmon (hiljem White) oli kolmas isik, kellele Jumal nägemusi saatis, aga esimesed kaks keeldusid Jumala sõnumit jagamast. Oma elu jooksul sai Ellen White üle kahe tuhande nägemuse nii teiste ees kui ka üksi olles. Tema kaaskristlased panid teda nägemuse ajal koguni proovile, et veenduda, ega ta seda kõike ette kujuta.
E. White’i päevikute ja kirjutiste kaudu teame, et tema elu ei olnud sugugi ideaalne ega kerge. Jumal suhtles temaga nägemuste ja unenägude kaudu – väga sarnaselt viisiga, kuidas Jumal suhtles piibliaja prohvetitega. Ometi teame, et ta ei teadnud vastuseid kõikidele küsimustele ja ta muutis aja jooksul oma seisukohti. Sellest võime järeldada, et Jumal ilmutas talle seda, mida sel hetkel oli vaja kuulutada ja mitte kõik tema kirjutised ei olnud otse Jumalalt saadud. Ka prohvetid on inimesed, kes eksivad, arenevad ja õpivad.
Oma elu ajal ei väsinud Ellen White rõhutamast, et vaatamata nägemustele ja õpetustele, mis ta Jumalalt sai, ei tohiks me tema kirjutisi kunagi tõsta kõrgemale Piiblist, vaid peaksime tema sõnu alati Piibli alusel kontrollima. Kui inimesed tulid temalt õpetuste kohta küsima või palusid teoloogilisi vaidlusi lahendada, suunas ta nad alati Piiblit uurima, kuna vaid see on sobiv mõõdupuu kogemuste ja õpetuste kontrollimiseks.
See näitab meile veidi, kuidas inspiratsioon toimib. Vaatamata ühendusele Jumalaga oli Ellen White vaid inimene ja ekslik. Nägemused pani ta hiljem kirja oma sõnadega oma aja inimeste jaoks; ning mitte kõik tema kirjutised ei olnud nägemused, oli ka Jumalaga elamisest kogunenud tarkust.
Pärast Ellen White’i surma on tema kirjutistest kokku pandud palju raamatud, mis algselt ei olnud terviktekstiks mõeldud. Kas asjaolu, et tema kirjutisi on lõikudeks jagatud ja teemade järgi uuteks raamatuteks kokku pandud, vähendab tema sõnade inspireeritust? Ei. See tähendab, et lugeja peab olema valvas ja usin ning loetu Piibli puhastavas tules proovile panema. Tuleb arvestada kirjutatu algupära ja konteksti.
Sama käib ka inspireeritud Piibli kohta. Tänapäeval on nii palju muid materjale ja hääli, mis meie peas kõlavad, kui Piiblit loeme, nii et võime ettevaatamatult teksti tegelikust tähendusest mööda lugeda. Piiblit luues inspireeris Jumal inimesi, kes kasutasid parimaid võimalikke vahendeid Tema Sõna jagamiseks. Kui meie soovime lugejatena kogeda neid inspireeritud kirjutisi, siis peame arvestama seda, millal ja kellele tekst kirjutati ja kuidas see ülejäänud Piibliga kooskõlas on.
In English