Relvastus

Kuidas saame end kaitsta?

Sa oled seda hoiatust varemgi kuulnud: „Inimesed, valmistuge!“ Kui me elame selle maailma ajaloo viimseil päevil ja näeme kõike, mis sellega kaasneb, siis kuidas me end iga päev varustame?

Mõeldes sellele küsimusele, olen sageli arutlenud konkreetse ja abstraktse teemal. Pean silmas seda, et mõtleme „enda ettevalmistamisele“, osalemisele milleski sügavamas ja kinnitavamas kui pelk lootus, et me oleme Issanda tagasitulemisel õiges rahvahulgas.

Surudes end vastu selle sageli õela maailma tuultele, kutsun teid üles mõtlema tõsiselt sellele, mida tähendab end varustada Jumala sõjavarustusega.

Mis meid ees ootab?

Efeslastele 6:12, 13 on mind alati huvitanud: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud.“ 

See lõik paneb mind mõtlema lahinguks valmistumisele, aga muidugi mitte füüsilises plaanis. Siin maailmas on head ja halba ning kõige kurjuse autor on alati valmis meid oma petlikul, valelikul ja sageli ootamatul moel lõksu püüdma. Seega on võitlus, milleks meie relvastume, kindlasti vaimne ja vaimulik. Kuid tänu Jumala Sõnale on tööriistakast, millest me saame abi ja kindlust, meie jaoks olemas. 

Tõevöö (Ef 6:14)

Kui püksipaar on liiga lai, siis ära lahku kodust ilma püksirihmata. See rihm peab hoidma püksid paigas, vastasel juhul ootab sind väiksemat sorti katastroof. Sama tõde kehtib siis, kui mõtled tõele. Tõde on ankurdatud kahes paigas: meie südames ja meeles. Seega me peame tundma tõde ja otsima võimalusi, kuidas muuta see oma elu aluseks. Vale võib meid väga hõlpsasti oma hoovusesse haarata.

Õiguse soomusrüü (Ef 6:14)

Mõtle keskaegsele lahingule: suure osa rüütli sõjavarustusest moodustas soomusrüü. See kattis kehaosad nii, et seda ei saanud läbistada või augustada ilma, et rüütel oleks surnud. Süda – organ, mis hoiab töös meie keha – on haavatav ja seetõttu peab seda kaitsma. Oma õrna südant (vaimulikus tähenduses) peab iga hinna eest kaitsma. Kui otsime iga päev Jeesuse Kristuse õigust, siis nõnda saame kaitsta oma südant patu vastu. See on igapäevane distsipliin. 

Rõõmusõnum rahust (Ef 6:15)

Me ei saa ilma korralike jalanõudeta võidujooksus osaleda. Paljud meist ei suuda ilma jalatsiteta kõndida isegi liivarannal, kuna miski ei kaitse nende jalgu ootamatute torgete või pinna ebatasasuste eest. Täielik valmisolek vaimulikuks ja vaimseks lahinguks tähendab seda, et meie jalatsid peavad olema usaldusväärsed. Need jalatsid on Issanda rahu, mille me saame evangeeliumi kindluses. Kui meil see on ja me laseme sel end katta, seisame kindlas varustatuses, kindlas valmisolekus kõige selle suhtes, mis ees ootab.

Usukilp (Ef 6:16)

Seega, meil on vöö ja soomusrüü ja head jalatsid. Mida me veel vajame? Midagi, mida me saame liigutada ja mis kaitseks meid igasuguse rünnaku eest. Me vajame kilpi ja see kilp on usk Jeesusesse Kristusesse. Mitte lihtsalt usk, vaid vankumatu usk. Sellise usuga „te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled“. Mulle meeldib, et selles salmis on kirjas „kõik“ – mitte ainult mõned, mitte ainult tõeliselt suured. Usk võidutseb kõige üle. 

Päästekiiver (Ef 6:17)

Meie süda pumpab verd meie kehas ja võimaldab meie organitel korrapäraselt funktsioneerida; kui aga aju satub rünnaku alla, oleme samuti tõsiselt hädas. Üks Saatana meelissihtmärke on meie mõistus. Segadus, usaldamatus, depressioon, viha, kahtlused jne kuulub kõik tema ründearsenali, et meid sees­pidiselt nõrgestada ja meie mõtteid rünnata. Usk hinnalisse linastusandi, uskumus, et seda andi ei saa keegi meilt ära võtta – see on meie kaitse vaenlase vaimse turmtule eest. Kanna seda kiivrit väärikalt.

Vaimumõõk (Ef 6:17)

Mõõk on võimas relv nii kaitses kui rünnakul – see on Jumala Sõna. Igaüks võib öelda, mida soovib, kuid meie teame, kuhu oma usu tõestamisel minna – Tema Sõna juurde. See on meie jaoks olemas, tasuta ja selge. Kogu tõde (koos väega veenda meie usus) on peidus selles, mida Tema on öelnud. Süvene oma Piiblisse ja tunne seda, usu, et see, mida Jumal ütleb, on tõsi ja seda saab tõestada.

Palve (Ef 6:18)

Meie vahetu ühendus Lunastajaga on isiklik ja võimas. Palves saame rääkida Issandaga; me saame rahu, suuna ja tröösti. Palve sõlmib Jumala sõjavarustuse kõik osad omavahel kokku, sest see tagab meile ligipääsu universumi Loojale.

Kui see halb, mis praegu meie elus on, või see, mis tuleb, põhjustab sinus stressi või ärevust, siis loe Kirjast roomlastele 8:38, 39. See mõte aitab meil meeles pidada, et me ei võitle üksinda. „Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“

Iga palve, mis on välja hingatud kas jõus või nõrkuses, on Temale, kes on alati tõotanud meid hoida ning aidata toime tulla, hinnaline.

Seega, pange ennast valmis ja minge vapralt edasi. 

Wilona Karimabadi on Adventist Review abitoimetaja.