Baabülon: Vaev jätkub

Jumala igatsev palve oma kogudusele

Lükanud tagasi esimese ingli hoiatuse, lükkasid nad tagasi vahendi, mille kaudu Jumal oli soovinud neid muuta. Nad põlgasid ära armulise kuulutuse, mis oleks suunanud nad käima tõeteed ja kõrvaldanud pahed, mis neid Jumalast lahutasid. Siin peituski kohutava ilmalikkuse, tagasilangemise ja vaimuliku surma põhjus, mis valitses kogudustes 1844. aastal.

Baabüloni selgitus

Ilmutuseraamatu 14. peatükis järgneb esimese ingli kuulutusele teine: „Langenud, langenud on suur linn Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid!“ (Ilm.14,8). Sõna „Baabülon“ on tuletatud sõnast „Paabel“, mis tähendab segadust. Seda tarvitatakse Pühakirjas väära või langenud religiooni mitmesuguste vormide tähistamiseks. Ilmutuseraamatu 17. peatükis kujutatakse Baabüloni naisena — sümbolina, mida Piiblis kasutatakse koguduse võrdkujuna: vooruslik naine kujutab puhast kogudust, langenud naine aga ususttaganenud kogudust.

Püha, igavest vahekorda Kristuse ja Tema koguduse vahel kujutatakse Piiblis abieluna. Issand on sidunud oma rahva enesega pühaliku lepingu kaudu. Tema tõotab olla oma rahva Jumalaks ja Tema rahvas on tõotanud olla Tema ja ainult Tema oma. /---/

Koguduse ustavusetust Kristuse vastu, Tema rahva usalduse ja kiindumuse pöördumist maailmalike asjade poole ning armastust nende vastu võrreldakse abielutõotuse murdmisega. Iisraeli pattu, lahkumist Issandast, illustreeritakse sellise kujundiga. Jumala imelist armastust, mida Tema omad südametult põlgasid, kirjeldatakse liigutavalt, /---/

Baabüloni nimetatakse „hoorade ja jälkuste emaks“. /---/ Ilmutusraamatu 14. peatükis leiduv kuulutus, mis kuulutab Baabüloni langust, peab silmas usulisi rühmitusi, kes kord olid laitmatud, kuid nüüd on langenud. Kuna see kuulutus järgneb kohtukuulutusele, saab jutt olla ainult lõpuajast ja seega ei saa tähendada ainult rooma-katoliku kirikut, sest see kirik on olnud langenud olukorras palju sajandeid.

Segaduses olevad kogudused

Pealegi kutsutakse Ilmutuseraamatu 18. peatükis Jumala rahvast Baabülonist välja. Vastavalt sellele kirjatekstile peavad paljud Jumala lapsed olema veel Baabülonis. Millistes usulistes organisatsioonides leidub palju Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata mitmesugustes kirikutes, kes tunnistavad protestantlikku usku. Noil aegadel, kui need kogudused sündisid, oli nende suhtumine Jumalasse ja tõesse puhas ning Tema õnnistus oli nendega. /---/

Pealegi kutsutakse Ilmutuseraamatu 18. peatükis Jumala rahvast Baabülonist välja. Vastavalt sellele kirjatekstile peavad paljud Jumala lapsed olema veel Baabülonis. Millistes usulistes organisatsioonides leidub palju Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata mitmesugustes kirikutes, kes tunnistavad protestantlikku usku. Noil aegadel, kui need kogudused sündisid, oli nende suhtumine Jumalasse ja tõesse puhas ning Tema õnnistus oli nendega. /---/

Suur patt, milles süüdistatakse Baabüloni, on see, et ta „hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud.“ Joovastav karikas, mida prohvetikuulutuses kujutatud hoor pakub, esitab valeõpetusi, mida langenud naine on heaks kiitnud keelatud ühenduse tõttu selle ilma vägevatega. Sõprus maailmaga on laostanud usu ning see omakorda on mõjustanud maailma, kuna on hakatud õpetama selliseid õpetusi, mis on vastuolus Pühakirja kõige selgemate väidetega.

Rooma-katoliku kirik ei andnud inimeste kätte Piiblit ja nõudis, et kõik inimesed võtaksid selle asemel vastu tema õpetused. Reformatsiooni eesmärgiks oli anda inimestele tagasi Jumala Sõna. Kuid tõsi on seegi, et kaasaja kirikutes õpetatakse inimesi rajama oma usku pigem kiriku usutunnistusele ja õpetusele kui Pühakirjale! /---/

Protestantlikud evangeelsed ususektid on sidunud enda ja üksteise käed nii, et nende ringkondades ei saa keegi jutlustajaks, kui ta ei tunnusta veel mõnda raamatut peale Piibli. /---/

Kui ustavad õpetajad seletavad Jumala Sõna, siis tõusevad üles õpetatud mehed – jutlustajad, kes tunnistavad, et nad mõistavad Pühakirja, kuid kes kuulutavad terve õpetuse maailma ees ketserluseks ja juhivad tõeotsijad eksiteele. Kui maailm ei oleks lootusetult joobunud Baabüloni viinast, tunneksid rahvahulgad oma süüd ja tuleksid pöördumisele Jumala Sõna selgete teravate tõdede läbi. Kuid nüüd näib usk olevat nii segane ja vastuoluline asi, et inimesed ei tea, mida tõena võtta. Maailma paadumus on patt, mille eest vastutab kirik.

Kõrvale lükatud hoiatus

Ilmutusraamatu 14. peatüki teise ingli kuulutust hakati kuulutama 1844. aasta suvel ja siis pöörduti sellega otseselt Ühendriikide poole, kuna Ameerikas kuulutati kohtukuulutust kõige laialdasemalt ja seal heideti see ka kõige üldisemalt ära ning seetõttu oli langus sealsetes kirikutes ka kõige kiirem.

Ent teise ingli kuulutus ei täitunud täielikult 1844. aastal. Tollased kirikud kogesid moraalset allakäiku Kristuse teise tuleku kuulutuse äralükkamise tõttu, kuid see langus polnud täielik. Jätkates pidevalt käesoleva aja jaoks antud eritõdede äralükkamist, on nad langenud üha sügavamale ja sügavamale.

Ent ikka veel ei saa öelda, et „langenud on... Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid.“ Ta ei ole veel pannud kõiki rahvaid joobuma. Maailmaga kohandumise meelsus ning ükskõiksus nende tõdede suhtes, mis panevad proovile meie aja inimesi, võidab pinda kõigis protestantliku usu kirikutes üle kristliku maailma. Teise ingli pühalik ja kohutav hukkamõist puudutab neid kogudusi. Ent usust ärataganemine pole jõudnud veel oma kõrgpunkti.

Piibel teatab, et enne Issanda tulekut tegutseb Saatan «igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses» ning need, kes «ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda,» võtavad vastu« vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet.» (2Ts 2:9–11)

Baabüloni langemine ei saa olla lõplik enne, kui jõutakse sellise olukorrani, ning kiriku liit maailmaga sõlmub täielikult. See tõsiasi ligineb samm-sammult ja seega on Ilm 14:8 täielik täitumine veel meie ees.

Aeg tulla välja

Vaatamata vaimulikule pimedusele ja Jumalast võõrdumisele, mis eksisteerib kirikutes, kes moodustavad Baabüloni, leidub neis veel suurel hulgal Kristuse tõelisi järelkäijaid. Nende hulgas on paljusid, kes pole kunagi mõistnud erilisi tõdesid käesoleva aja jaoks. Paljud on rahulolematud oma praeguse olukorraga ja igatsevad suuremat valgust. Nad püüavad asjatult saavutada Kristuse sarnasust kirikutes, millesse nad kuuluvad. Sedamööda, kuidas need kirikud kaugenevad üha enam tõest ja ühinevad ikka tihedamini maailmaga, suureneb erinevus kahe klassi vahel veelgi, kuni tuleb lõplik lahknemine. Tuleb aeg, mil need, kes armastavad Jumalat üle kõige, ei saa kauemaks jääda ühendusse nendega, kes on „rohkem lõbuarmastajad kui Jumala armastajad, kelledel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad Tema väge.“

Ilmutuse 18. peatükk viitab ajale, mil kogudused, kes on hüljanud Ilmutuse 14:6–12 kolmekordse hoiatuse, on jõudnud täielikult olukorda, millest kõneles teine ingel, ja Jumala rahvas, kes viibib veel Baabülonis, peab sealt lahkuma.

See kuulutus on viimane, mis maailmale antakse ja see teostab oma ülesande. Sel ajal, kui need, kes „ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust“
(2Ts 2:12), jäetakse vägeva eksituse meelevalda ja nad usuvad valet; sel ajal paistab tõe valgus kõigile neile, kelle süda on sellele avatud, ja kõik Jumala lapsed, kes veel on Baabülonis, panevad tähele kutset: „Minge välja temast, minu rahvas!“
(Ilm 18:4)

See katke on võetud raamatust „Suur võitlus“ orig lk 380–390. Adventistid usuvad, et Ellen White’il (1827–1915) oli piibellik prohvetlikult kuulutamise vaimuand. Tema teenistus kestis üle 70 aasta.