Ühel hommikul lugesin raamatust „Patriarhid ja prohvetid“ mõtte, mis oli Ellen Whitele taevast otsekui kulleriga saadetud. Ma ei mäleta enam, mis see oli, kuid ma olin sellest täiesti hämmastunud sellest ülimast aususest; äkitselt mõistsin, et see, mida ma olin lugenud, oli tõde, mis pani peaaegu pisarad voolama. Miks? Sest peaaegu 40 aastat tagasi tabas mind teadmine, et tõde, nagu suure tähega Tõde, peab olemas olema ja ma tahtsin seda tunda, mis iganes see oli ja ükskõik kui palju see maksma läheb. Ja kuigi ma uskusin juba kaua aega tagasi, et olin selle leidnud (või pigem Tema, nagu „Mina olen … tõde“ leidis mind), siis minu avastus tabas mind nagu päikesekiir läbi suurendklaasi.
Vaata neid esimest kümmet peatükki raamatust „Patriarhid ja prohvetid“. Rääkides Saatanast Eedeni aias kirjutab Ellen White: „Madu oli tol ajal arukaim ja kauneim loom maa peal. Tal olid tiivad ning läbi õhu liueldes helklesid need kuldselt. Kui madu puhkas keelatud puu viljarikkail okstel ning laskis hõrgul viljal endale hea maitsta, kütkestas ta kindlasti vaataja tähelepanu ja äratas huvi.“1
Või loe seda teksti Aadama ja Eeva languse kohta: „Närtsivas lilles ja langevas lehes esimesi kõdunemise märke nähes tundsid Aadam ja tema kaaslane sügavamat leina kui tunnevad inimesed tänapäeval oma surnuid mattes. Õrnade, habraste lillede surm tegi tõesti kurvaks, kuid nähes sihvakatelt puudelt lehti langemas, meenus elavalt karm tõsiasi, et nüüdsest peale on kõige elava osaks surm.“2
Aabeli ja tema ohvri kohta kirjutab ta: „Tuli sähvatas taevast ja põletas ohvri ära.“3
Eenokile viidates: „Pühade inglite kaudu kõneles Jumal Eenokile oma kavatsusest maailm veeuputuse läbi hävitada. Jumal rääkis talle põhjalikumalt ka lunastusplaanist. Jumal võimaldas Eenokil prohvetliku pilgu kaudu näha veeuputusele järgnevate põlvkondade aegu ja Kristuse teist tulemist ning maailma lõpuga seotud suuri sündmusi.“4
Kirjutades Noast pärast seda, kui kõik olid ohutult laevas: „Sähvatas valgusvoog ja silmipimestav aupilv ilmus laeva sissepääsu ette. Nähtamatud käed sulgesid aeglaselt massiivse ukse, mida seesolijad ei suutnud liigutada.“5
Kuigi need viited tuginevad pühakirjale, on seal nii palju enamat, et ei jäta meile kahtlust nende päritolus. On need kurjade vaimude poolt sisendatud? Pettus? Vaimuhaigus? Epilepsia, mis kaasneb lapsepõlve kiviõnnetusega? Ole nüüd! On raske kujutleda kedagi, kes teab midagigi Ellen White elust, teenistusest ja kirjutistest ja kelle süda ja hing ei ole kõvastunud vihkamisest ja kibedusest, võiks kanda tema ligi 70-aastase töö mõne ülalmainitu arvele. Milline võimalus siis jääb? Et ta oli see, kes ta väitis end olevat: „Issanda sõnumitooja.“
Loomulikult on prohvetikuulutamise vaimu kuritarvitatud ja küsimus autoriteedi kohta või sellest, kuidas inspiratsioon toimib ei saa kunagi siinpool igavikku täielikku vastust. Aga mis sellest? Need on väikesed asjad võrreldes tema tööde imelise korpusega, mis sisaldab seda valgust, mis särab „Patriarhid ja prohvetid“ raamatu esimeses kümnes peatükis.
Ainus probleem? Need esimesed kümme peatükki tuginevad Pühakirja „äärmuslikule“ arusaamale. See tähendab, et evolutsioonilises tekkeloo teoorias on iga sõna, mida ta kirjutas kuuepäevasest loomisest, Jumala puhkamisest seitsmendal päeval, patutust Aadamast ja Eevast, pattulangemisest, veeuputusest ja kõigist neist imelistest ilmutustest nende kohta, vaid muinasjutt või veelgi enam – labased valed. Iga ennast Seitsmenda Päeva Adventistiks tunnistanud kristlane, kes usub jumalikku evolutsiooni, peab kõrvale heitma need esimesed kümme peatükki ja selle teoloogia, mis neist esile kerkib – näiteks nagu Aadama patt viib Kristuse ristisurmale (vt Rm 5:12-20; 1Kr 15:22) – kui lihtsalt vigase.
Kui ma rääkisin sellest adventistiga, kes oli veendunud evolutsionist, neist esimesest kümnest peatükist, siis proovis ta neid tühiseks teha, tuues esile Ellen White tekste inimeste ja loomade vaheliste järglaste kohta. Ja mis siis? Meil on rohkem kui 100 000 lehekülge tema töid ning need mõned read, millega kogudus on tegelenud, peaks nullima kõik ülejäänud? Ole mõistlik!
Ma rääkisin teise adventistiga, kes tsiteeris sageli Ellen White imelisi ütlusi sellest, kuidas üksteist peab hästi kohtlema, kuid kes samas hülgab õpetused nagu ülemaailmne veeuputus. Ta proovis neist kümnest peatükist lahti saada viidates sellele, et need on muutunud, nagu näiteks kui Ellen White kirjutas, et Ristija Johannese elu oli raske ning hiljem, et tema elu olu hea – näiline vastuolu nulliks siis kogu imelise vaate nendes esimeses kümnes peatükis. Päriselt!?!
Palun vabandust, kuid need käigud meenutavad mulle Jeesuse aegseid vaimulikke juhte, kes, hoolimata paljudest põhjustest, miks Jeesusesse uskuda, otsisid igat vabandust, et mitte seda teha.
Loomulikulut kuulen ma nüüd: „Oh, Goldstein, sa usud sõna-sõnalisse kuuepäevasesse loomisesse ja ülemaailmsesse veeuputusse, sest Ellen White ütleb nii, mitte Piibel. See ei ole nii. See on täpselt sellepärast, et ma usun Piibli sõna-sõnalisse õpetusse, nagu kuuepäevane loomine, patutu Aadam ja Eeva, ülemaailmne veeuputus, sellepärast ma hindan imelisi lisasid, mida Ellen Whitel on selle kohta öelda. Tema teosed lihtsalt kinnitavad minu „äärmuslikku“ positsiooni, tänan tähelepanu eest.
Miks mõned koguduseliikmed, kes seisavad silmitsi Piibli esimese 11 peatüki ja „Patriarhid ja prohvetid“ raamatu esimese 10 peatükiga, ikka veel hülgavad kuuepäevase loomisloo, patuta Aadama ja Eeva ja ülemaailmse veeuputuse? Vastus sellele on see, mida ma olen aastaid juba rääkinud. „Sest see on teadus!“ Teadus ütleb, et need asjad ei saanud sündida nii, nagu pühakiri seda kirjeldab, seega tähendab see seda, et need asjad ei sündinud nii nagu Piiblis. Punkt! Seega, hoolimata selgest kirjeldusest kuuepäevase loomise kohta, patuta Aadamast ja Eevast või sõnasõnalisest ülemaailmsest veeuputusest ei mõtle Piibel siiski sõnasõnalist kuuepäevast loomist, sõnasõnalist patuta Aadamat ja Eevat ega sõnasõnalist ülemaailmset veeuputust. Nende adventistide sõnul on see lihtsalt vana-ajal algeliste tegelaste maailmast arusaamade osas.
Muidugi ei saa nad seda öelda Ellen White kohta ning seepärast peavad nad leidma mingi viisi, ükskõik kui mõttetu, et kuidagimoodi need 10 esimest peatükki raamatust „Patriarhid ja prohvetid“ maha kirjutada.
Issand, ole armuline! Milline kohutav seisukoht see on.
Minu alandlik, pastoraalne nõuanne: Võta oma kingad jalast, sest paik, kus sa seisad on püha.
Clifford Goldstein on peakõneleja Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu peakoosoleku hingamispäeval (Tallinna metodistikirikus), 15. juunil 2019 ja hingamispäeva konverentsil (Viru konverentsikeskuses) 16. juunil 2019.
1 Ellen White, „Patriarhid ja prohvetid“ lk 53
2 samas lk 62
3 samas lk 71
4 samas lk 85
5 samas lk 98
In English