Adventkogudus ja tervisekuulutus

Tervis – see on meie kalleim vara. On paradoksaalne, et kui oleme igas mõttes terved, kipume selle olemasolu enesest­mõistetavana võtma ja kui see hakkab tõrkuma, mõistame selle kõikehõlmavat tähtsust ja väärtust meie igapäevases elus. Terve on hea olla, sest tervena on hea elada, tervis annab vabaduse, avardab meie maailma.

Mul on hea meel tõdeda, et kogudus, kus ma üles kasvanud olen, tähtsustab tervist kogu selle ulatuses: nii vaimses, vaimulikus kui ka füüsilises mõttes. See, mida täna tunneme tervise­kuulutuse nime all, sündis adventkoguduses juba rohkem kui 150 aastat tagasi. Selle alguseks loetakse ühte nägemust, mille Ellen White sai 1863. aastal, kui külastas koos abikaasaga ühte perekonda, kes elas Otsegos. Reedeõhtusel palvusel sai Ellen 45 minutit kestnud nägemuse, mida tuntakse ka kui Otsego nägemust. Selleks ajaks kannatas James White ületöötamise tagajärjel depressiooni all ning polnud harvad ka juhud, kus teised evangelistid ja misjonärid oma tervise arvelt tööd tegid. Vaja oli muutust. Ja nägemuses juhiti Elleni tähelepanu nendele elementidele, mida tuleb inimese igakülgset heaolu silmas pidades arvestada. Selle nägemuse keskse sõnumi võib kokku võtta kahe sõnaga: aeg ja head suhted. Jumal oli inimese jaoks eraldanud hingamispäeva, erilise puhkepäeva ning soovis, et andestav meelsus ja armastavad suhted inimese vaimset tervist üleval hoiaksid.

Järgnevatel aastatel sai tervisekuulutus hoogu juurde. Oli selge, et vanaviisi enam edasi minna ei saanud. Ja tänaseks on sellest tagasihoidlikust, kuid erilisest algusest meie ülemaailmses koguduses välja kasvanud laiapõhjaline ja ulatuslik tervisemisjon. Tervisekuulutusest on saanud osa meie identiteedist ja jagatavast heast sõnumist. Meie füüsiline tervis on sama tähtis kui meie vaimne ja vaimulik olukord.

Selle põhjal võikski ju siinkohal rõõmustada ja asjale justkui punkti panna. See, mida adventkoguduse tervisekuulutus on rohkem kui 150 aastat teinud, on leidnud igakülgset kinnitust ka meie ümber. Täna võime vaid rõõmustada selle üle, et tervislikest eluviisidest, õigest toitumisest, liikumisest, piisava puhkuse vajadusest ja heade suhete olulisusest meie tervisele ja elukvaliteedile nii palju räägitakse. Internetiavarustes, raamatupoodides, nõustamiskeskustes, ajakirjades, ajalehtedes ja raamatulettidel, televisioonis ja raadios lausa kihab uudistest, teadusartiklitest, nõuannetest, soovitustest selle kohta, kuidas ühel või teisel viisil oma tervise eest hea seista. Kuid siin peitub minu arvates meie uus ja suurim väljakutse: kuidas selles infokülluses orienteeruda?

Elame täiesti uutmoodi ajastul, informatsiooni ülekülluse ajastul. Hinnanguliselt kahekordistub inimkonna poolt loodav ja toodetav informatsioon umbes 12 kuuga. Võrdluseks: enne 19. sajandi algust kahekordistus inimkonna loodava informatsiooni hulk umbes iga saja aasta tagant. Suurem valik tähendab aga ka suuremat vastutust. Infokülluse keskel on kerge ära eksida ning saada mõjutatud ka täiesti ebateaduslikest ning ebatervislikest praktikatest. 21. sajandi suurim väljakutse, julgen seega arvata, on säilitada kriitiline mõtlemine ning oskus selles infomüras häid valikuid teha.

Kuigi arstiteadus ja ka meie ülemaailmse koguduse tervisekuulutus teeb käesoleval ajal suuri edusamme, on paljud endiselt mõjutatud ka kõikvõimalikest alternatiivsetest ravimeetoditest. Teadus pole suutnud troonilt tõugata ebausuga ning alternatiivse meditsiiniga seonduvaid praktikaid. Seesama meediamasin, mis toob meie telefonidesse ja arvutitesse kogu adventkoguduse tervisekuulutuse, ahvatleb ka muude võimalustega ning ähvardab petta paljusid.

Inimene igatseb kiireid ja lihtsaid lahendusi

Miks me erinevate alternatiivide suhtes nii vastuvõtlikud oleme, sõltub paljudest asjaoludest. Ma ei soovi kuidagi jätta muljet, et kerged lahendused on kerged tulema. Kõige õrnema iseloomuga ning tundlikumad on need olukorrad, kus inimesed otsivad meeleheitlikult paranemist ja lahendust inimlikult lootusetutes olukordades. Seal, kus inimmõistus lõpeb, oleme me kõik ilmselt teatud hetkel võimelised ja valmis proovima ka seda, mis muidu tunduks absurdne. Sellepärast ei soovi ma inimeste vastuvõtlikust alternatiivsete lahenduste suhtes halvustada. Asjaolud on erinevad. Kuid põhimõte jääb siiski kehtima.

Me oleme vastuvõtlikumad kiirete ja lihtsamate lahenduste suhtes. Ja see on igati loogiline. See pole tingimata halb. Kui meile pakutaks sama töö eest ühes kohas 5 eurot ja teises kohas 7 eurot tunnis, siis eelistame ilmselt teist, kui kõik teised tingimused on võrdsed. Me eelistame käia tööl, mis asub meie kodule lähemal jne. Me püüame olla praktilised ning otsime instinktiivselt lihtsamaid ja kiiremaid lahendusi. Sellest loogilisest vajadusest ja soovist tingituna tahaksime kiireid lahendusi ka seal, kus seda võimalik leida pole või kus see on meile lausa kahjulik. Inimkond on läbi ajaloo otsinud imeravimit, mis raviks kõik haigused. Selliseid imevedelikke müüvaid müügimehi on maailma eri paigus, kaasa arvatud Euroopas, ringi liikunud ilmselt aastatuhandeid. See trend jätkub oma mitmepalgelisuses ka tänapäeval, lihtsalt palju nutikamatel viisidel.

Ka Piiblis on näiteid selle kohta, kuidas inimene eelistab kuulda seda, mis on lihtne ja ega eelda muutust või suuremat pingutust. Üks selline näide puudutab Jeremija-aegset Juuda kuningriiki. Jeremija hoiatas juute saabuva häda eest, kutsudes neid üles meeleparandusele ning oma eluviiside muutmisele, kuid mida tegid juudid? Jeremija sõnadest peegeldub see inimlik nõrkus otsida ja uskuda kergeid lahendusi rasketele probleemidele: „Teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad ja ütlevad: Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!“ Samamoodi on ka täna küllaga neid, kes lubavad tervist, paranemist, edu ja õnne ilma suurema pingutuse või pühendumiseta. Kuid see pole piibellik ega kristlik põhimõte.

Iisraeli rahva tervishoid

Juba Vana Testamendi aegsel Iisraelil olid tervisepõhimõtted ja tervishoiuseadused, mis polnud kergete killast. White kirjutab, et „vahet puhta ja ebapuhta vahel ei järgitud üksnes religioosses teenistuses, vaid ka kõigis igapäevaelu asjades. Kõik, kes puutusid kokku külgehakkava või nakkava haigusega, eraldati leerist ning neid ei lubatud tagasi enne, kui nii inimene kui ka riided olid puhastatud.“ („Tervise teenistuses“, lk 188) Raskeimate haigusjuhtumite puhul mindi isegi nii kaugele, et haiguse leviku tõkestamiseks tuli hävitada maja, kui selles elamine polnud ohutu (3Ms 14:45–47).

Ka puhtuse pidamine oli vanas Iisraelis väga tähtis. Puhtus ja pühadus olid omavahelises suhtes olevad mõisted (5Ms 23:15). Ja loomulikult olid ka toitumise osas selged reeglid. White kirjutab: „Paljud toiduained, mida paganad vabalt sõid, olid iisraellastele keelatud. See ei olnud meele­valdselt tehtud vahe. Keelatud asjad olid ebatervislikud. Ning tõsiasi, et need kuulutati roojaseks, andis õppetunni, et kahjustava toidu kasutamine rüvetab. See, mis rikub ihu, rikub ka hinge.“ („Tervise teenistuses“, lk 190) Me oleme täna oma arusaamistes toidu mõjust meie üldisele tervisele jõudnud vägagi sarnastele järeldustele. See, mida me sööme, võib tõesti rüvetada ehk kahjustada inimese tervist. Ja selles mõttes tegelesid juba vanad iisraellased aktiivselt tervist kahjustavate tegevuste ennetamisega, tehes teadlikke valikuid.

Ja juudid ei piirdunud üksnes füüsilise ihu eest hoolitsemisega. Õp 17:22 ütleb, et „rõõmus süda toob head tervenemist“. Ja 5Ms 26:11 loeme: „Tunne rõõmu kõigest heast, mida Issand, su Jumal on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!“

Siit jõuamegi uuesti otsapidi meie aega. On aeg kõik siin kirja pandu kokku võtta. Mida võiksime tänases inforikkas ja mürarikkas maailmas kristlastena jätkuvalt eeskujuks võtta? Mis aitaks meil sellel kirjul ja ahvatlusterohkel ajastul paremini orienteeruda? Nagu eelnevalt sai öeldud: kiireid lahendusi olulistele ja rasketele teemadele üldiselt olemas ei ole. Ja sellepärast teeksin antud teema suhtes kolm järeldust.

Meie tervisekuulutuse kolm võimalust

Esiteks, nagu vanas Iisraelis, nii on ka tänapäeval meie olulisimaks ja praktilisemaks tervishoiualaseks põhimõtteks terviseriske ennetav tegevus. See tähendab teadlikku hoolitsemist oma füüsilise, vaimse ja vaimuliku tervise eest. Siinjuures soovitan soojalt neid tervikliku eluviisi ja tervise edendamise programme, mida ülemaailmne adventkogudus esitab. Meil on olemas hea ja teaduslikult tõestatud ning Jumala poolt inspireeritud ja õnnistatud terviseteenistus. See, mida sööme, mida teeme ja millest mõtleme, mõjutab otseselt meie tervist ja heaolu.

Teiseks, kui haigus on siiski võimust võtmas, siis usaldagem neid, kes on kõige pädevamad meid aitama: selleks koolituse ja väljaõppe saanud perearstid, eriarstid ja teised spetsialistid. Usume ju ka adventkogudusena, et Jumal on meid kõiki varustanud erinevate andidega. Olla ihuarst või hingearst on anne, mida Jumal saab kasutada. Arstiteadus kui selline on olnud ka ülemaailmse adventkoguduse fookuses. Me pole jätnud terviserikete all kannatavaid inimesi üksnes Jumala hoolde, vaid oleme ehitanud haiglaid ja hooldekodusid, et Jumalast antud tarkusega paremini mõista inimese füüsilise ja vaimse tervise toimemehhanisme. Sellepärast on ka adventistidele kuuluv Loma Linda Ülikool Ameerika Ühendriikides üks nendest kaasaegse meditsiini eesrindlikest näidetest. Me ei eelda ega oota kergeid lahendusi, vaid pingutame inimvõimete piiril seal, kus suudame. Selliselt on päästetud lugematuid elusid.

Kolmandaks, meil on Jumal! Kui rääkida imerohtudest ja imelahendustest, siis kristlastena usume, et tõelisi imesid teeb meie elus Jumal, ja täiesti tasuta. Kui inimlik tarkus, kaasaegne meditsiin ja igasugune ennetav tegevus ei anna tulemusi, siis meil on alati see eesõigus pöörduda Jumala poole. Jaakobus kirjutab: „Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.“ (5:16) Üks ei välista teist. Meil on alati eesõigus usaldada Jumala hoolde kõik see, mis meie jaoks on võimatu, ja samas teha omalt poolt kõik, mis võimalik. Jumal on kristlaste elu ime. Ta on meie ime nii vaimses, vaimulikus kui ka füüsilises mõttes, sidudes kõik üheks tervikus.

Selliselt saavadki need kolm tervise­kuulutuse võimalust üheks terviklikuks lahenduseks. Ühest küljest on meid kutsutud teadlikult paremaid valikuid tegema, et olla terve ja tunda elust rõõmu. Meile on antud tarkust, et aidata arstide ja spetsialistide poolt ka neid, kes ise enam oma tervist ei kontrolli. Ning meile on antud ka tõotus ja võimalus kanda Jumala ette kõik see, mis meie võimalused ja meie arusaamised ületab. Andku Jumal meile kõigile seda tarkust, mida vajame, et oma isiklikus elus paremaid valikuid teha. Olgem ikka terved!

Andres Ploompuu on Pärnu ja Kuressaare koguduse pastor