Märtsi kuu on käes ning igal aastal me ootame seda hetke, sest tegemist on ju kevade sõnumiga. Kunagi, tuntud prohvet, nimega Mooses kirjutas: Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö." Nii see kestab sajandeid, nagu öeldud - niikaua kui püsib maa...
Teine mees, tuntud kirjanik, nimega Aleksandre Dumas lisab järgmise mõtte: “Senikaua, kuni Jumal pole inimeste tuleviku eest eesriiet ära võtnud, võib kogu inimliku olemuse kokku võtta kahe sõnaga: ootus ja lootus...”
Üldiselt elavad inimesed ootuses, et kord saabub kevad, mis toob endaga kaasa soojuse, päikese, rõõmu, armastuse ja elu tärkamise.
Märtsi kuu on erilise tähtsusega paljudele inimestele. Nimelt, vastavalt rahva kultuurile ja usule on paljud omaks võtnud pühade tähistamise. Iga inimene on ehk kuulnud Ülestõusmispühadest või kevadpühadest või lihavõttepühadest, mis laste jaoks on tuntud ka kui munadepühad.
Pean ütlema, et me elame maailmas, kus inimeste arusaamad ja tõekspidamised väga kiiresti ja märkamatult muutuvad. Märkamatult immitseb meie igapäevaellu ja suhtumistesse võõras kultuur, mõttelaad ja väärtushinnangud. Märkamatult saavad ühed sündmused hoopis teistsuguse tähenduse, kui see algselt oli.
Palju on räägitud inimeste moraalitusest ja lausa vaenulikust suhtumisest üksteisesse. Igapäevases elus võime näha ja tunda hoolimatust, viha ja vaenu, mis omakorda muudab inimese kalgiks, külmaks ja ükskõikseks enda ümber toimuva suhtes.
Taani vanasõna ütleb, et kevad õpetab enam kui raamatud. Selles vanasõnas on tõetera, sest kui iga inimene mõistaks mida tegelikult tähendab kristlik Ülestõusmispüha, siis tõenäoliselt toimuks drastiline muutus meie suhetes üksteisega ja kõigesse ümbritsevasse. Ülestõusmispühad tuletavad meile meelde selle armu suurust, mida Jumal on inimkonnale osutanud, et me oma elu ei näeks ainult siin maailmas, vaid oskaksime vaadata ka igavikku. See usk ja teadmine kutsuvad meidki seda valgust maailma kandma, et Issanda ülestõusmine ei oleks ainult unustusse vajuv ähmane müüt, vaid saaks reaalsuseks inimeste elus, annaks nende elule mõtte ja tähenduse, ega lubaks südamel muutuda ümbritseva suhtes külmaks ja kalgiks.
Ungari vanasõna ütleb: “Kevad avab õiepungad, ütleb inimeselegi: nüüd armasta sinagi!”
Tõesti, Ülestõusmispüha, kevadpüha suunab meie tähelepanu armastuse sõnumile. Piibli tuntuim salm kõlab: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh3:16)
Niisiis, Ülestõusmispüha on kristlaste jaoks kõige olulisem püha, sest Jeesuse sünd, ristisurm ja ülestõusmine kuuluvad kokku. Ülestõusmiseta oleks tema surm olnud sarnane mistahes õilsa surmaga oma ideede eest. Kuid tänu ülestõusmisele on see lunastav surm. Uskliku jaoks on Kristus ülestõusmine ja elu. Kristuse kaudu saadakse tagasi patu läbi kaduma läinud elu. Kristusel on õigus anda surematust. Ta võtab elu, mille Ta inimesena meie eest jättis ning annab selle inimestele. Jeesus ütles: «Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!»
Kristus tõusis surnust üles esiannina surnute seast. Tema ülestõusmine toimus just sel päeval, mil uudseviljavihk toodi Jehoova ette. Seda sümboolset teenistust oli sooritatud enam kui tuhande aasta kestel. .. Jumalale pühendatud vihk esindas kogu lõikust. Samuti esindas Kristus uudseviljana seda suurt vaimulikku lõikust, mis kogutakse Jumala riiki. Tema ülestõusmine on kõikide õigete surnute ülestõusmise tagatis. Ap. Paulus ütleb: «Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos Temaga on läinud magama» (1.Tes.4,14).
Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest rõõmus hüüe: «Kristus on üles tõusnud!» Ta elab, et paluda meie eest. Armas sõber, “Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au.”