Rainer Miltopit Rakvere kogudusest tean juba aastaid. Ta on alati olnud aktiivne koguduseliige, kellel on asjadest oma arvamus ja seisukoht. Lisaks koguduse tööle lööb kaasa ka väga mitmetes ühiskondliku elu valdkondades. Pea kõiki tema tegevusi näib juhtivat soov muuta elu enda ja kaasinimeste jaoks paremaks ja kergemaks. Ta on inimene, kellel pole kahju enda valduses olevaid ressursse teiste hüvanguks kasutada – ta on tõeline majapidaja. Mind on alati hämmastanud see, kuidas ta kõike jõuab. Aga kes teeb, see lihtsalt jõuab. Ja tema näitel on näha, et üks ressurssidest, mida Jumal meile pakkuda saab, on ka aeg.
Minu igapäevaseks põhitööks on ettevõtte Multi Marger AS juhtimine. MM on loodud 1992. aastal. Ettevõttes on ca 70 inimest. Tegeleme õmblus-tootmisega, kaubandusega ja puidutootmisega. Pea kaks ja pool aastat tagasi alustasime ka ehitustegevusega.
Üle viie aasta olen tegev ka kohalikus omavalitsuses, nimelt kuulun Rakvere linna volikokku. Viis aastat tagasi sain kaasa luua sotsiaalkomisjoni töös ja tänaseni kuriteo-ennetuskomisjonis. Selles komisjonis töötasime välja projekti “Turvaline Rakvere”, mida on kutsutud meie komisjoni liikmeid tutvustama mitmel pool Eestis. Kolmandat aastat juhin linna volikogu juurde kuuluvat majanduskomisjoni. Kusjuures see on väga põnev tegevus, kuna siin saab kaasa rääkida küsimustes, mis mõjutavad meie linna pikas perspektiivis nii tänavate ja teede ehituses kui mistahes hoonete planeerimise töös. Praegu on moodustatud töögrupp, kelle ülesandeks on koostada Rakvere linna üldplaneering ja arengukava kuni aastani 2030. Ka see on väga põnev töö, milles osalen. Kõigis nendes meeskondades on väga huvitavad inimesed ja sellises koostegutsemises saan igatahes mina küll super kogemusi, sest igalt inimeselt on midagi õppida. Samas loome me midagi sellist, mida on, ma loodan, paljudel järgnevatel volikogu koosseisudel võimalik kasutada. Kokkuvõtlikult mul on hea meel ja ma loodan siiralt, et saan olla kasulik.
Kuna sport on olnud minu elu osaks pea kolmkümmend aastat, siis loomulikult püüan kaasa rääkida ka selles vallas ja olen Rakvere spordikeskuse nõukogu liige.
Peale selle kuulun ma Rakvere sotsiaalabi keskuse nõukogusse juba vist kuus aastat ja esimest aastat olen selle nõukogu esimees. See on üks neid teemasid, millistega ma kunagi volikokku kandideerisin. Kuna nägin, et ainult omavalitsuse tasandil sotsiaaltöö tegemine ei ole tõhus, siis pea viis aastat tagasi moodustasime MTÜ TOOTS, mis hakkas tegelema kuriteoohvrite aitamisega. Kuna mul oli võimalus olla ka kuriteoohvrite toetamise seaduse tegemise juures, siis, omades seda teavet, alustasime aastal 2004 so aasta enne vastava seaduse jõustumist Rakveres juba selle teemaga tegelemist. Tänaseks oleme mitu aastat koostööd teinud Avo Üpruse MTÜ kuriteoohvrite toetamise ühinguga ja seeläbi mitmeid huvitavaid koolitusi ja projekte läbi viinud või osalised olnud. Viimane neist koos Avo Üprusega oli eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate taassotsialiseerimisprogramm. Hetkel on käimas ka lähisuhtevägivallaga seotud inimeste rehabilitatsiooni grupitöö ja nii-öelda noorte pätipoiste abistamise grupp. Minu arvates tuleb suunata väga palju jõudu ja energiat ennetustöösse ning laste ja noorte kasvatamisse. Samuti tuleb tegeleda ka nii-öelda kahjude likvideerimisega, mis on rehabilitatsiooni eesmärgiks. Täna tegeleme ka mitme teise valdkonna teemadega nagu laste väärkohtlemise ennetustööga, kus Annely Kaasik, Hillevi Miltop ja Ruth Lobjakas on eestvedajateks. Meiega on ühinenud ka Ave Naab sellel aastal – ta on meie ühingu koordinaator. Peale eelpool nimetatud tegevuste püüame abi pakkuda õnnetustes ja tulekahjudes kannatada saanuid.
Noortetöö poolelt ehk niipalju, et treenerina olen tegutsenud üle 25 aasta ja Rakvere Põhikooli hoolekogu esimehena olin ametis 11 aastat. Käesoleva aasta algusest loobusin esimehe kohast, sest arvan, et üks inimene ei peaks olema nii pikka aega ühel kohal – iga inimese tegevused ammenduvad mingil hetkel. Olen aga seal veel lihtliikmena. Vanalinna selts on institutsioon, mis kutsuti ellu kolm aastat tagasi ja kuna ka minu tegevus on seotud vanalinnaga, siis seltsi juhatuses olen kaasa löönud ka nende teemade käsitlemisel.
Vabatahtlik töö on enamus sellest, mida ma teen väljaspool oma põhitööd ja mille eest ei saa palka – kuid ma arvan, et see ei ole peamine selle juures. Parim tasu on rahulolutunne: kui oled saanud teha midagi paremaks, siis see annab rahuldust, ükskõik kui trafaretsena ja kulununa see vastus ka ei tundu. Siiras tänu on väga suur palk. Positiivsed emotsioonid hoiavad meil elu sees ja aitavad seda ka edasi viia. Loomulikult oled vahel nii väsinud, et ei taha kedagi näha, aga see on loomulik, sest me kõik vajame puhkust.
Olen loomu poolest püsimatu ja ma ei kujutaks ette, et tegeleksin vaid ühe asjaga. See ei sobi mulle. Kui tunned, et suudad kaasa rääkida, siis tee seda – see on minu arvamus.
Kui rääkida perest, siis paljud need tegevused, millega olen end sidunud, on ajendatud ka sellest, et soovin, et minu lastel võiks olla siin linnas hea ja turvaline elada. Kuna palju asju teen koos oma kalli abikaasaga, siis see tähendab, et oleme koos, küll aga kodus olemiseks on küll vähem aega, kui ma tahaksin.
Ma tean, et kui olen hädas, siis soovin, et keegi tuleks appi. Püüan seda siis ka teistele pakkuda. Noorena liikusin mööda Eestit palju ringi ja hääletasin autosid ja see ei olnud lihtne, sest paljud ei võtnud peale. Siis mõtlesin, et kui mul peaks kunagi olema auto ja keegi tee ääres hääletab, siis võtan ta kindlasti peale. Olen seda lubadust meeles pidanud.
Leian, et alati ei saa aidata inimesi vaid Jumalasõna otseselt kuulutades. „Kõik, mida te olete teinud minu vähematele vendadele, olete te teinud minule,“ ütleb Jeesus.
In English