Mille poolest erineb palvetamine tervistamise ja palvetamine vastuvõtmise pärast? Kuidas näha erivajadusest kaugemale, tõelist inimest erivajaduse taga? Miks vajavad erivajadustega inimesed teinekord just enda jumalateenistust, enda erilise grupi sees?
14.–16. detsembril Newboldi kolledžis peetud erivajaduste sümpoosionil pakuti mõningaid vastuseid. sümpoosioni korraldasid koostöös Newboldi kolledž, Lõuna-Inglismaa koguduste liit ja Trans-Euroopa divisjon. Selle nädalavahetuse kestel said 90 delegaati osa uutest teadmistest, julgustusest ja innustusest sel alal edasi tegutseda.
Üks delegaat väljendas oma rõõmu sümpoosionil osalemise üle. „See oli suurepärane,” ütles ta. „Ma õppisin väga palju selle kohta, kuidas suhelda erivajadustega inimestega ja kurtide kultuuri kohta.”
Reedesel seminaril, mida viis läbi pastor Jeff Jordan, õpiti briti viipekeelt. Pastor Jeff, kes on kurt, rääkis oma loo sellest, kuidas ta tundis end lapsena teistest eraldatud olevat ja kuidas temast sai õpeaja, pastor ja koolitaja. Ta julgustas delegaate „kasutama kõike, millega Jumal on sind Tema auks õnnistanud”.
Hingamispäeva hommikul keskenduti töötubadele. Pete ja Christine Winmill organisatsioonist Count Everyone In (Igaüks Loeb; kristlik organisatsioon, mille eesmärk on kuulutada evangeeliumi erivajadustega inimeste seas) kutsusid delegaate üles arendama tööharu, mille sisu on edastada head sõnumit lihtsal ja kaasaval moel, andes õppimisraskustega inimestele võimaluse sellest paremini aru saada.
Dr Patrick Johnson rääkis töötoas „Jumala näo järgi” Jumala armastusest inimkonna suhtes. Fraasi „Jumala näo järgi” selgitas ta kui Jumala kingitust inimestega suhelda. Dr Larry Evans jätkas sama teemat ning kutsus üles osalejaid nägema, et kõik inimesed on tehtud Jumala näo järgi ning et mäed on kui võimalused ja orud võimalikkused.
Hingamispäeva õhtul saadi osa erinevate inimeste eluteekondadest, kes on oma erivajaduse muutnud teiste teenimiseks. Amy ja John Ainsworth rääkisid oma kogemusest epilepsiaga. Amy jutustas positiivse noodiga loo sellest, kuidas kogudus on teda toetanud, aga ka sellest, kuidas kogudus saaks veel paremini toimida.
Tigger, kes on autismikonsultant, selgitas, kui oluline on näha enne erivajadust inimest. Pete ja Christine rääkisid õppimisraskustega inimestest.
Espen Johnson lõpetas õhtu auhinnatud videoga „Fighting my Illness” (võitlus minu haigusega).
Pühapäeva hommikul jätkus sümpoosion informatiivsete ja interaktiivsete seminaridega.
Dr John Baildam tänas sümpoosioni lõppedes kõiki, kes olid selle nädalavahetuse õnnestumise nimel väsimatult töötanud. „Me otsime ka tulevikus koostöövõimalusi, kuidas tõsta teadlikkust erivajaduste osas ning tuua muutust erivajadustega inimeste ellu nende teekonnal Kuningriiki.”
In English