Naispastorite kogunemisel kinnitati ja julgustati üksteist

Põhja-Ameerika divisjoni (NAD) naispastorid said kokku retriidil Lõuna-Californias. Retriidi toimumispaik asus mägedes ning selle teema oli valitud vastavalt ümbrusele: „Vaata üles”. Retriidil osales umbes 200 naispastorit.

Retriidi eesmärk oli anda kosutavaid sõnumeid, puhkust, nõustamist ja ühist palveruumi. „Ma soovisin, et naised saaksid puhata,” ütles retriidi korraldaja Brenda Billingy. „Töö on raske, seega soovisin anda võimalusi füüsiliselt puhata ja saada uut energiat. Mõned neist naistest lähevad siit tagasi väga rasketesse tööoludesse.”

Retriidi peamõte oli 121. psalm, laul, mis algab nõnda: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?”.

Seda laulu laulsid heebrea palverändurid, kui läksid tagasi Jeruusalemma. Nad võisid seda laulda ka siis, kui nad reisisid,” ütles Victorville’i adventkoguduse vanempastor Raewyn Orlich. „Oleme siin olnud nagu Jeruusalemmas. Oleme laulnud seda laulu, oleme koos Jumala ligiolu nautinud ja soovime seda laulu laulda ka siis, kui me siit mägedest ära läheme,” ütles Orlich. „Kuidas vaadata ikka üles, kui läheme tagasi alla nende ülesannete, nende tööde, nende kohtade juurde, mis mõnikord tunduvad nagu kõrb?”

Retriidi üks peakõnelejaid, adventkoguduse tervishoiu asepresident Ann Roda ütles, et kui ta teenis üle kahe aastakümne koguduse pastorina, ei näinud ta endal teenimisrolli väljaspool kirikuseinu. Ta teadis, et Jumal soovis teda koguduse töös näha. Kuid siis kutsus Jumal ta pastoritööst ära tervishoiutöö ametnikuks. „Kui sa ei soovi näha, siis pilgu tõstmine mägede poole abi järele ei too mingit kasu,” ütles ta.

Danielle Pilgrim, Bereani adventkoguduse abipastor, ütles, et Roda sõnum oli tema jaoks retriidi üks olulisemaid. „Tema sõnad puudutasid minu südant ja avasid mu südame. Me arvame, et meie töö on ainult pastoritöö, aga võibolla on see kaplaniteenistus või muu teenimine väljaspool pastorirolli. Meie mõju ei pea piirduma kohaliku koguduse või selle hoonega, see on laiem,” sõnas Pilgrim.

NADi esimees Dan Jackson tunnustas ja kinnitas naispastorite osa koguduses. „Ma ei saa öelda muud kui: kiitkem Jumalat selle meeskonna suurenemise ja kasvu eest. Ma unistan tõesti päevast, mil meil on NADis tuhat naispastorit.” Praegu on NADis tööl umbes 150 naispastorit.

Divisjoni juhid vastasid naiste küsimustele seoses tööjuhise dokumendiga, mis tuleb arutlusele peakonverentsi aastakoosolekul oktoobris. Aastakoosolek on adventkoguduse tähtsuselt teine valitsusorgan, kuhu kuuluvad kogudusejuhid üle maailma. Kõnealune dokument sõnastab viisid, kuidas koguduste juhid peaksid käsitlema juhtumeid, mil nende territooriumil väljutakse koguduse tööjuhise piiridest. Kuigi seda pole selgesõnaliselt väljendatud, on üks teemasid, milles NADi võidakse tajuda tegutsevat väljaspool tööjuhist, naiste ordineerimine pastoriks.

Peakonverentsi juhatus astub ühtsuse protsessis edasi.

Küsimuste-vastuste voor andis osalejatele võimaluse küsida Jacksonilt ja divisjoni peasekretärilt Alex Bryantilt võimaluste kohta naistel töötada divisjoni struktuurides juhtival kohal. Bryant esitles statistikat – pool NADi 4000 pastorist on pensioniealised.

„Meil ei ole inimesi, kellega emerituuri suunduvaid pastoreid asendada. Võibolla valmistab Jumal ette meeskonna, väeosa, kes on valmis seda tühimikku täitma. Me ei tea, mis Issand plaanib, aga me teame, et Ta teeb midagi,” ütles Bryant.

Retriit oli ka kui kokkusaamine. Endised õpingukaaslased ja kaplanid erinevatest teenistustest said kokku, jagasid oma kogemusi ning palvetasid üksteise eest.

„Ma ei adunud enne, kui väga ma sellist naiste kogukonda vajan,” ütles Pilgrim. „On olnud väga värskendav olla osaduses ja üksteist julgustada. See on väga vajalik.”

Üks retriidi kõnelejaid oli Andrewsi ülikooli president Andrea Luxton. Ta kasutas kõrbe metafoori erinevate elukogemuste võrdumina, ja võrdles seda paigaga, kus tuntakse end üksikuna, ahastuses. Aga, ütles ta, et nii tõusudel kui mõõnades on oluline kuulata Jumala häält.

„Mida kiirem meil on, mida rohkem kohustusi ennast peale surub – nii isiklikke kui tööalaseid –, seda raskem on kuulata,” ütles Luxton.

„Seega, soovin teile pidevat süüvimist ja kasvamist veendumuses ja teadlikkuses sellest, et Jumal juhib meie elu ja tööd,” lisas ta. „Olla tasa ja kuulata Jumala häält, isegi siis, kui meie ümber on palju muud – seda suutlikkust soovin teile. Suutlikkust kuulata Jumala häält, kui Ta räägib teiste kaudu, ehk kõige süngematel hetkedel ja meie vaikuses. Seega, vaadake üles ja kuulake.”