Möödunud nädalal oli õhus surinat, oli inimlikku elevust ja ootusi töötubade, jutluste ja inspireerivate laulude suhtes. Hingamispäeva pärastlõunane surin oli siiski teistsugune, kuna oodati innukalt muusikafestivali.
Kümme minutit enne algust oli programmis aega minna eesriide taha, et näha, kuidas töötab suures liikuvstuudios Stefan Stanciu juhitud SECmedia meediakeskus.
Stuudios torkasid silma suured ekraanid, neile lisaks nuppudega täidetud lauad. Taimer näitas aega järgmise sündmuseni, mis väga kiiresti aina lähemale tuli. Stefan selgitas kogu selle tehnikavarustuse juures, et kõige ladusa toimimise tagas meeskonnatöö. SECmedia keskmes ei ole mitte arvutite tehnikaimed, vaid tahtlikud inimesed, entusiastlikud vabatahtlikud, kes otsivad võimalusi, kuidas kiita Jumalat. Juhtumisi nad ka armastavad seda, mida teevad. Kõik olid valmis muusikuid toetama.
Muusikafestivali juhtis Trans-Euroopa divisjoni jüngerluse tööharu juht David Neal. Kuulajaile tuletati meelde, et muusika võimuses on inimesi koondada. Esimesena astus lavale Lõuna-Serbiast pärit koor Joyful Choir, kelle muusika oli pigem klassikalist laadi.
Horvaatia Agape koorile laulis soojendust kaks noortekoori. Agape tähistab sel aastal 35. tegutsemisaastat. Koorijuhi Darko Kovačevići poeg Andrija Kovačević rääkis veidi koorist, kelle teenistus on ületanud riigi piire ning esinetud on pea kõikjal Euroopas. 2020. aastal sõidab koor ka Austraaliasse. Tuli välja, et ainuke koht Euroopas, kus koor ei ole veel käinud, on Inglismaa.
Koori kuuluvad professionaalsed muusikud, hambatehnikud, med-õed ja tudengid, kaks õde ja ka neljaliikmeline perekond (ema, isa ja kaks poega). Kõik peale trummari, kes on baptist, on adventistid.
Agapet on nimetatud muusikasaadikuks ja koor on esinenud ka Horvaata riiklikus telekanalis. Nende eesmärk on ehitada sildu meedia toel ja kogu riigis, aga ka Lõuna-Euroopas. Kongressil osalenud serblane Georgia Nikić sõnas, et Agape ja nende muusikaline mõju on oluline kõigis Jugoslaavia riikides. Muusika on vahend, mis toob inimesed kokku.
Kirjapandud ülevaade ei suuda endasi anda kontserdi meeleolu. Newboldi vanempastor Marcel Ghioalda, kes on ka laulja, rääkis „imelisest kvaliteedist, stiilide rikkusest, väga headest esitustest ja Jumala ülistamisest”.
Seda ühtsust tundsid kongressil osalejad festivali viimase laulu ajal: „Õla kõrval õlg”, mida kogudus ja koor laulsid koos, igaüks oma keeles, kuid kõigi südames soov väljendada ühtsust Kristuses.
In English