Puhkus

Käesolev artikkel on osa seminarist „Loomine ja tervis“ ja on kokku pandud eesmärgiga aidata aru saada, milline on tõeline puhkus, miks on see meie heaolule nii hädavajalik ja kuidas selleni jõuda.

Puhkamine on äärmiselt väekas. See värskendab, noorendab, taastab ja ehitab mõistuse, keha ning hinge taas üles. Puhkamine võimaldab meil anda endast parim. Optimaalselt tähendab puhkus head ööund, aga ka igapäevast, -nädalast ja -aastast aega lõõgastumiseks ning noorenemiseks. Puhkamise tõelist kasulikkust ei mõisteta või seda alahinnatakse. Stress ja pinged võivad aja jooksul kuhjuda, tekitades üleüldise pingeseisundi. Korralik puhkus on sellele levinud probleemile võimas vastumürk.

Meie ühiskond keerleb enda arusaama ümber edukusest. Paljud tunnevad, et töö ja isiklikud soovid survestavad neid saavutama soovitud edu. Päevad on täidetud tähtsate ja näiliselt edasilükkamatute kohustustega, seetõttu vajub puhkus nimekirja alumisse otsa. Samas ei mõisteta, kui tõhusalt töötaks meie mõistus, keha ja vaim ja kui palju suurema tõenäosusega jõuaksime oma edu eesmärkideni, kui lubaksime endale õigel ajal õiget puhkust.

Igapäevane puhkus

Kui stressitase on kõrge ja nõudmised kõrged, on igapäevane lõõgastumine oluline enda värskendamiseks. Lõõgastuda saab erinevatel viisidel. Paljud ütlevad, et lõõgastumiseks peavad nad tegema midagi, mis erineb igapäevasest rutiinist.

Pausi ajal õues värske õhu sügavalt sissehingamine võib anda piisavalt energiat kogu ülejäänud tööpäevaks. Värske õhu sügaval sissehingamisel on imeline elustav vägi. Värskel õhul on palju positiivseid omadusi. Värske õhu keemiline koostis erineb siseruumides üha uuesti ringleva õhu koostisest. Värske õhk on elektrifitseeritud. See on negatiivse laenguga ehk hapnikumolekulid on selle negatiivselt ioniseerinud ning see on hea. On avaldatud üle 5000 uuringu, mille raames on tehtud katseid ioniseerimisega. Kõik uuringud toetavad järeldust, et positiivse laenguga ioonide ülekaal mõjub tervisele kahjustavalt, samas kui suurem kogus negatiivse laenguga ehk häid ioone on tervisele kasulik. Negatiivselt laetud hapnik tõstab heaolutunnet, soodustab ja suurendab nii taimede kui loomade kasvu kvaliteeti, tõstab kopse kaitsvate ripsmete võimekust, vähendab ärevust, kuna on rahustava ja lõõgastava mõjuga, alandab kehatemperatuuri ja pulssi, parandab imetajate õppimisvõimet, vähendab maohaavade ägedust ja bakterite ning viiruste võimekust õhus ellu jääda. Kui sa ei saa värsket õhku hingama minna, on kasulik ka sügavalt hingamine. Pikk ja aeglane kõhu kaudu hingamine vähendab ärevust ning parandab une kvaliteeti ja kvantiteeti.

Kas su selg või kael on valutanud, kui olid ärevil või stressis? Kui su elus on kas ärevust või stressi, on keha üks reaktsioonidest lihaspinge. Progresseeruv lihaste lõdvestamine on meetod, mis aitab seda pinget vähendada.

Progresseeruva lihaste lõdvestamise käigus pingutatakse sisse hingates teatud lihasgruppe ja lõdvestudes hingatakse välja. Lihasgrupid käiakse läbi teatud järjekorras.

Kui sul on raskusi magamajäämisega, võib see meetod abiks olla.

Mõni minut progresseeruvat lõõgastumist võib stressirohkel päeval energiat juurde anda.

Progresseeruva lõõgastumise käigus istutakse vaikselt ning võimalikult mugavas asendis, siis hakatakse aeglaselt ja sügavalt hingama. Keskendutakse mõnele kohale, mis aitab lõõgastuda ja rõõmus olla. Võib-olla on see sinu jaoks mõni mäehari või lemmikkoht, kus puhkamas käia. Mõistus proovib sinna paika jõuda kõigi meeltega: kujutlusvõimega katsudes, nuusutades ja kuulates, ning samal ajal jätkub korrapärane hingamine. Kujutlusvõimes jäädakse endiselt sinna rahulikku keskkonda, kuid tähelepanu pöördub nüüd erinevate lihasegruppide pingutamisele ja lõõgastamisele. Alusta käelabadest, jätka käsivarte, õlgade, kaela, lõua, silmade, kõhu, selja, jalgade ja jalalabadega, liigu edasi just selles järjekorras. Enne järgmise lihasgrupi juurde minemist peaksid tegema pausi ja veenduma, et kõik teised lihased on endiselt lõdvestunud. Seejärel saab kogu tähelepanu järgmine lihasgrupp ja nii, kuni kõik grupid on lõõgastunud. Kui on saavutatud füüsiline ja vaimne lõõgastumine, tuleks mitu minutit seda nautida ja jälgida, et lihased on endiselt lõdvad. On tõestatud, et progresseeruv lõõgastumine on suurepärane stressimaandaja.

Hetk mõtisklemiseks ja mõtlemine millelegi positiivsele ning julgustavale võib olla just see, mida energia taastumiseks vajad. Väga rahustava ja taastava mõjuga võib olla mõtlemine mõne piiblitõotuse isiklikule ja erilisele tähendusele. Lõõgastumine võib tähendada igapäevast puhkamist, aega, mil tegeletakse jäägitult millegi tõeliselt nauditavaga. Igapäevane puhkus võib olla 10- või 15-minutiline ja siiski stimuleerida ja virgutada. Muuda oma igapäevane puhkus isiklikuks, leia miski, mis on sinu kirg, näiteks lugemine, klaveri mängimine või lapselastega vestlemine.

Paljudele tuleb kasuks ka umbes 20-minutiline või lühem lõunauinak või see, mida teaduses nimetatakse jõuuinakuks. On tõestatud, et jõuuinakul on palju kasulikke omadusi, sealhulgas paranenud tähelepanelikkus, paranenud mälu ja protseduurimälu, vilkam tähelepanelikkus ja tegutsemine, parem tuju, füsioloogiline virgumine ja kõrgem tähelepanutase. Uuringute kohaselt aitavad jõuuinakud ka emotsioone kontrollida ja rahustada.

Lühidalt, pühenda vähemalt kümme minutit iga päev tegevusele, mis lõõgastab sind kõige paremini. See on hädavajalik, et end paremini tunda ja optimaalselt tegutseda.

„Meie elu on pikk ja vaevarikas Tõe otsimise retk ja meie hing vajab täiuse saavutamisel seespidist puhkamist.”

Mahatma Ghandi

Iganädalane puhkus

Meie tervise ja õnne seisukohast on eluliselt tähtis igal päeval, nädalal ja aastal puhata. Meis on lõimitud ja Jumalast antud vajadus aeg maha võtta ja veidi üksinda olla.

Selline elurütm sai alguse siis, kui Jumal maailma lõi. Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal Ta puhkas. Selle päeva nimetas Jumal hingamispäevaks. Jumal ei eraldanud seda päeva enda füüsiliste vajaduste tõttu. Ta võttis puhkamiseks aega sellepärast, et soovis nautida elu, mille Ta just loonud oli. Seitsmepäevane rütm annab märku, et ka meie peaksime nädalasest rütmist kinni pidama, kui tahame oma tervist hoida.

Teise maailmasõja ajal kehtestati Suurbritannias 74-tunnine töönädal, kuid varsti saadi aru, et inimesed ei suuda selle rütmiga sammu pidada. Pärast katsetamist mõisteti, et 48-tunnine töönädal regulaarsete pauside ja ühe puhkepäevaga nädalas tagas efektiivsemad tulemused. Prantsuse revolutsiooni ajal katsetati Prantsusmaal kümnepäevase töönädalaga, tagajärjeks oli kaos.

Meie maailm toimib seitsmepäevases rütmis. Me näeme seda tsüklit taimedes, loomades ja inimestes. Meditsiiniuuringutes on avastatud seos seitsmepäevase rütmi ja erinevate füsioloogiliste funktsioonide vahel. Sealhulgas mainitakse ära pulss, hormoonid rinnapiimas ja uriinis, paistetus pärast operatsiooni, siirdatud organi äratõukamine, inimeste ja loomade vähkkasvaja ning selle ravimise tulemused, põletikulised reaktsioonid ja ravimid, mida nende ravimisel kasutame.

Näiteks kipub patsientide paistetus hullem olema seitsmendal ja neljateistkümnendal päeval pärast operatsiooni. Samamoodi on tõenäolisem, et siirdatud neeruga patsiendi keha tõukab organi ära kas seitse või neliteist päeva pärast operatsiooni.

Saksa teadlased nimetavad nähtust, mis sätestab bioloogilise rütmi, zeitgeber’iks ehk sisemiseks kellaks. Veel ei mõisteta zeitgeber’it, mis paneb seitsmepäevase rütmi paika ja hoiab seda töös, kuid on kronobiolooge, kes arvavad, et selle rütmi aluseks võib olla regulaarne puhkepäev. On võimalik, et meil on füsioloogiline vajadus nädalas üks konkreetne päev vabaks võtta.

Seitsmest päevast terve päeva eraldamine puhkuseks elavdab nii füüsilist kui ka vaimulikku elu. Erinevalt päevadest, kuudest ja aastatest pole sel bioloogilisel rütmil astronoomilisi tunnuseid. Pole ühtegi veenvat põhjust, miks asjad nii on, kui välja arvata see, et Looja pani selle füüsiliselt meie sisse. Seda päeva võib kasutada mitmel taastaval viisil: teistega suhtlemiseks, puhkamiseks, mõtisklemiseks. See võib olla eriline aeg, et keskenduda oma vaimulike väärtuste edendamisele. On huvitav (ent mitte üllatav), et teadlased on avastamas tervist puudutavaid hüvesid, mis tulenevad Jumala neljanda käsu pidamisest! 

Rekreatsioon

Suurepärane viis enda ergutamiseks on rekreatsioon. Sõnastik defineerib rekreatsiooni nii: keha ja vaimu värskendamine kas mängides või tegutsedes. Sellest võib mõelda kui uueks loomisest (re-kreatsioon) või energiavarude täiendamisest.

Vabaõhutegevused on üks populaarne osa rekreatsioonist. Sinna hulka kuuluvad sellised tegevused nagu linnuvaatlemine, purjetamine, matkamine, kaljuronimine, sportimine... Vabaõhutegevused käivad käsikäes päikesepaiste, värske õhu ja trenniga.

Ka hobid on tervislik rekreatsiooniga tegelemise viis. Harrastada võib loomingulisi tegevusi nagu käsitöö, maalimine, joonistamine, toiduvalmistamine, muusika, fotograafia. Hobiks võib olla millegi kogumine, näiteks kunstiteoste, liblikate, autogrammide või fossiilide kogumine. Hobid, nagu lugemine ja aiandus, võivad olla rekreatiivsed, samas võib keskenduda ka loomadele, pidades mesilasi, aretades koeri, koolitades hobuseid vms. Nimekiri on lõputu, kuid tähtis on leida hobi, mis pakub meeldivat ajaveetmisvõimalust.

Veel üks viis vaba aja veetmiseks on suhtlemine. Sõprus tuleb väga mitmel viisil kasuks mõistusele, kehale ja vaimule. Vaatame seda lähemalt inimestevaheliste suhete peatükis.

Kanna hoolt selle eest, et valiksid tegevused, mis sind tõesti värskendavad, sest pärast rekreatiivseid tegevusi peaks sul olema rohkem energiat ja sa peaksid olema võimeline elu väljakutsetega paremini toime tulema.

Iga-aastane puhkus

Regulaarne puhkus on suurepärane viis elustada oma eksistentsi. Reisibüroo Expedia viis läbi rahvusvahelise puhkuseuuringu, milles leiti, et umbes kolmandik Ameerika ühendriikide täiskasvanuid (34%) tundis end pärast puhkust tööl paremini ja produktiivsemana. Küsitletud ütlesid lisaks, et puhkusejärgselt tundsid nad, et pere on neile lähedasem. Framinghami südameuuringu kakskümmend aastat väldanud naiste järeluuringu käigus leiti seos harvade puhkuseperioodide ja südamehaigustest põhjustatud surmade vahel. Teises uuringus leiti, et mehed, kellel olid välja arenenud psühhosomaatilised haigused, puhkasid väiksema tõenäosusega kui need, kellel polnud selliseid haigusi olnud. Dr Gump ja dr Matthews avastasid oma üheksa aastat kestnud ja enam kui 12000 meest kaasanud uuringu käigus, et iga-aastased puhkused vähendasid suremuse määra. Kõige enam saab vähese puhkamisega seostada südamereumast põhjustatud surmasid.

Puhkused võivad olla erisugused ja erineva pikkusega. Puhkus võib särama panna ka siis, kui võtta puhkust väikeste vahedega 2–4 päeva järjest. Kurnatus, kaela-, pea- ja seljavalu võivad kõik olla märk sellest, et oleks tarvis aeg maha võtta. Just puhkus võib olla see, mille arst patsiendile määrab.

Pole kahtlustki, et meie keha on loodud töötamiseks ja puhkamiseks. Enamikul meist pole töötamisega mingit probleemi. Me peame aga õppima puhkama ja olema veendunud, et piisav magamine, iganädalane aja mahavõtmine ja lõõgastavad puhkused on hea tervisliku seisundi hädavajalikud komponendid.

Sa ei pea ennast puhates süüdi tundma!

Naudi uueksloomist!