Räägi sellest maailmale

Piiblitekst

Ilmutuse 14:6:

„Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.”

Sissejuhatus

Seitsmenda päeva adventistide kogudus eksisteerib selleks, et rää- kida maailmale Jeesusest ning adventsõnumist. Ükskõik kas me kasutame selle missiooni kirjeldamiseks terminit evangelism, tunnistamine või kõigi koguduseliikmete kaasatus, asja mõte on üks: kuulutada sellest maailmale. See on põhjus, miks apostel Paulus ütleb, et Jumal on meie kätte usaldanud „Jumala sõnumid”, Piibli, kust leiame tõe kristliku usu kohta.

Korraldus kuulutada jõuab meieni erinevate piibellike ja ajalooliste allikate kaudu. Apostel Johannes kasutas fraasi „igavene evangeelium”. (Ilm 14:6) Ellen G. White kõneles sellest, kuidas William Miller kuulis oma meeltes tungivat korraldust: „Mine ja räägi sellest maailmale!” („Suur võitlus”, orig lk 330) Tuhandeid aastaid varem oli prohvet Hesekiel kuulnud täpselt sama korraldust. Tema kuulajaskond ei olnud üleilmne, kuid sõnum oli sama: „Aga kui vahimees /.../ ei puhu sarve ega hoiata rahvast, siis /.../ tema verd ma nõuan vahimehe käest.” (Hs 33:6) Jeesus ise jättis meile sarnase korralduse: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad.” (Mt 28:19)

Kes on misjonär? 

Me mõtleme tavaliselt misjonäridest kui inimestest, kes tunnevad kutset minna oma maalt kuhugi mujale selleks, et seal õpetada inimestele evangeeliumi ja adventsõnumit. Mõnel pool maailmas kutsutakse aga iga inimest, kes aitab aktiivselt kaasa koguduse misjonitöös, misjonäriks.

Issand kutsub meid kõiki ühel või teisel viisil misjonitöös osalema. Sellest lähtuvalt peaks iga hingamispäevakooli klass olema üks väike misjonitöö tuumikgrupp.

Heebrea kirja autor paneb meile südamele, et iga hingamispäevakooli liige peaks selgelt mõistma ja teadma „Jumala sõnu.” (Hb 5:12) On suur eesõigus omada Piiblit ja seda hingamispäevakoolis õppida. 

Mõned eripärased misjonärid

Piibel kirjeldab meile mõne erilise misjonäri kogemust. Iiob, kes võis elada enne Aabrahami, oli kindlapeale misjonär oma pere, sõprade ja naabrite keskel. Jumal ise ütles, et „tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees”. (Ii 1:8)

Kui Aabraham ja tema karavan jõudis Kaanani piirkonda, kohtasid nad seal kõike muud kui õigust. Soodom ja Gomorra olid kurjusepesad. Emorlased järgisid nende kahe linna eeskuju ega jäänud neile palju alla. Aabrahami rännuseltskond möödus kord linnast, mis oli oma nime saanud kaananlaste sõna rahu järgi. Seda linna kutsuti Saalemiks. Hiljem vallutas Taavet selle linna ja nimetas ta Jeruusalemmaks. Selle linna kuningat kutsuti Melkisedekiks, mis tähendab tõlkes „õiguse kuningas”. Tuli välja, et Melkisedek oli „kõige kõrgema Jumala” (1Ms 14:18) preester. Ei ole imestada, et Aabraham oli üllatunud, leides sellise „õiguse kuninga” keset paganlikku maad. Melkisedek ei olnud juhuslik tõelise Jumala kummardaja. Heebrea kirja autor nimetab teda üheksa korda, kasutades teda võrdpildina Jeesuse enda preestriseisusest.

Melkisedek esindab ja kujutab neid misjonäre, keda Jumal on asetanud paikadesse, kuhu Tema eriline ilmutus ei ole veel jõudnud. On olemas selliseid „varjatud inimesi”, keda on nende kogemuste kaudu ette valmistatud evangeeliumisõ- numi vastuvõtmiseks, nende kogemused on neile avanud Jumalat ilma misjonäride kohaloluta. Selliste inimeste olemasolu on üks neist põhjustest, miks hingamispäevakooli misjoniannetused on nõnda olulised. Need annetused aitavad kaasa kõikvõimalikele „räägi sellest maailmale”-tegevustele, et Jumala sõnad saaksid jõuda ka kaugetesse paikadesse. 

Kõva pinnase pehmendamine

Külvaja tähendamissõna kaudu (Mt 13) aitab Jeesus meil mõista, et heade külvajatena peame leidma head pinnast, millesse seemet külvata, et jõuda lõikuseni. Kui sul on mingi tunnetus, aga sa ei tee selle järgi, siis tambid sa oma hinge pinnasel ja muudad seda kõvemaks. On ohtlik tunda sügavaid emotsioone, kuid mitte nende järgi tegutseda. Sinu ja minu töö hea külvajana on pehmendada pinnast, mis on muutunud kõvaks, süvendada õhukest pinnast ning külvata seemet heasse maasse.

Üks autor räägib loo tühermaast, mis anti mehele, keda kutsuti Vanaks Patiks. Ta töötas selle maa kallal tublisti ja muutis selle imekauniks aiaks. Kirikuõpetaja ütles talle: „Pat, Issand on sellel maalapil suurt tööd teinud.” „Sul on õigus, härra,” vastas Pat, „aga sa oleksid pidanud seda maatükki nägema siis, kui see oli vaid Issanda oma.” „See on oluline mõte,” ütleb loo autor. „Jumal töötab inimeste kaudu. Maailm jääb paljudes kohtades tühermaaks, kuni Jumal leiab õige inimese. Siis, kui Ta on õige inimese leidnud ja kui Jumal ning see  maaharija teevad koostööd, alles siis saab Ta selle maa aiaks muuta.” (Albert P. Shirkey)

Tunnistamine

Tunnistada saab igaüks igal pool. Näiteks ühe kuulsa orkestri adventistist dirigent puutus kokku paljude inimestega. Ta oli tuntud selle poolest, et ei korraldanud reede õhtul ega laupäeval mitte ühtegi orkestriproovi. Või totalitaarse režiimiga riigis annavad hingamispäevakooli liikmed teada, et nad on kasutanud hingamispäevakooli õppetükke äratuskoosolekute materjalina ja selle tulemusel on paljud ristimisele tulnud.

Tunnistamine koosneb nii rääkimisest kui tegutsemisest. Igaüks meist peaks olema tegutsemisvalmis ja vastama, kui midagi küsitakse või kui avaneb võimalus midagi öelda tänu meie tegudele. See ei ole „kas see või teine”-valik. Mõlemad peavad käsikäes käima. Jeesusest tunnistamiseks on arvutul hulgal erinevaid viise, enamik inimesi kombineerib erinevaid viise vastavalt konkreetsele olukorrale. 

Üks tunnistamise edu võti on lihtsus. Ellen White’il on meile anda  head nõu tunnistamise lihtsuse kohta: „Sul on tarvis elavat kogemust Jumala asjadega ja lihtsust Kristuse armastuse esitlemisel kadunutele.” (Sons and Daugters of God, lk 266) Teises kohas kirjutab ta nii: „Tuhandete südameteni saab jõuda kõige lihtsamal viisil. Intellektuaale, mehi ja naisi, kellele vaadatakse alt üles ja kes on kõige andekamad, virgutavad tihtipeale kõige lihtsamad ja alandlikumad sõnad Jumalat armastava inimese suust, sellise inimese suust, kes suudab Tema armastusest rääkida nii loomulikult, nagu maailma inimesed räägivad sellest, mis neil on mõtteis. Sõnadel, isegi kui need on hästi ette valmistatud, on väike mõju, kuid tõelisel ja ausal Jumala tütre või poja tööl sõnade ja väikeste teenivate tegude kaudu, mida tehakse loomulikus lihtsuses, on võime avada hingeuksi, mis on kaua lukus olnud. („Evangelism”, lk 443–444)

1. Vahel on otsene lähenemine sobilik. See tähendab kohe asja kallale asumist. Sellist lähenemist näeme näiteks Ap 2:36–38. Peetrus jutlustab ja ta kuulutab otse oma kuulajaskonnale: „Teie lõite Jeesuse risti!” Nende vastus oli: „Mida me peame tegema?” Ja Peetrus vastas: „Parandage meelt ja laske endid ristida.” Selline lähenemine võib näida taktitundetu. Kuid tihtipeale on inimestel, kes kaaluvad Jeesuse vastuvõtmist isikliku Päästjana, vaja kedagi, kes neilt otse nende otsuse kohta küsiks. Oluline on siinjuures palvetada juhatuse pärast ja inimesi, nii õrnalt kui võimalik, otsuse poole juhatada.

2. Vahel on tarvis intellektuaalset või vestluslikku lähenemist. Paulus kasutas seda lähenemist Ateenas (Ap 17:22–33). Tema kuulajateks olid filosoofid, kes armastasid erinevatel teemadel diskuteerida. Tihtipeale ütlevad inimesed midagi sellist: „Aga ma olen alati uskunud...” Sellised fraasid avavad võimaluse mõtiskluseks sellest, mida Piibel kõne all oleva uskumuse kohta ütleb.

3. Tunnistuslik lähenemine on alati mõjus. Igal kristlasel on oma lugu. Näiteks Samaaria naine, kellega Jeesus kaevul kohtus, läks tagasi koju ja rää- kis seal, mida Jeesus oli talle öelnud ja teinud. Ta rääkis oma isiklikust kogemusest. Kui sa jagad oma lugu, siis ei saa keegi sinuga vaielda. See on sinu lugu.

Sõprusevangelism – tunnistamise võti

Sõprusevangelism on eduka misjonitöö tuum. Hingamispäevakooli klass on suurepärane koht, kus sõprusevangelismi praktiseerida. 

Inimese eest hoolitsemine on eluline osa evangeeliumisõnumi jagamisest, ja selles saavad kõik osaleda. Suur hulk inimesi on saanud Jeesuse jüngriteks ja seitsmenda päeva adventistide koguduse liikmeks just tänu sõprusevangelismile. 

Apostel Johannes räägib loo Jeesuse sõprusteenistusest. „Ametimees ütles talle: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!” Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!” /.../ Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.” (Jh 4:49–50, 53) Selle Rooma ametniku perekond võttis Jeesuse vastu, sest Ta oli neist piisavalt hoolinud, et täita nende pakiline vajadus. Sellel haigel poisil oli vaja, et Jeesus ta terveks teeks. Jeesus hoolis sellest perest nii palju, et Ta peatas oma igapäevase tegevuse ning tegeles nende vajaduse rahuldamisega. Jeesuse hoolitsev meelsus viis selleni, et kogu nende pere hakkas Temasse uskuma.

Sul ei pruugi olla võimet tervendada, kuid igaühel on võime hoolt kanda ja armastada Püha Vaimu juhatusel. Ellen White kirjutab: „Maailma ei veena mitte see, mida puldist õpetatakse, vaid see, kuidas kogudus elab.” („Tunnistused”, 7. kd, lk 16) Mõtle hoolikalt nende sõnade üle! Meetod, mis toob edu inimeste juhatamisel Jeesuse juurde, oled sina ise! Oled sa torumees või mehaanik, meeldib sulle golfi mängida või kududa, ratsutada või aeda harida, suhete arendamine on see, mis puudutab elusid evangeeliumi sõnumiga. 

Hingamispäevakooli klass võib olla tunnistaja 

1. Piibliõpe

Paljud inimesed on jõudnud Jumala juurde ning adventkoguduse liikmeks tänu sellele, et keegi võttis aega, et nendega koos Piiblit õppida. Piibliõpe on õppimise ja õpetamise keskkond, kus uuritakse süstemaatiliselt (kas kahekesi või väikegrupis) seda, mida on Piiblil mingi teema kohta öelda. Tihti kasutatakse küsimuste ja vastuste formaati: juhendaja küsib küsimuse ning õppijad otsivad Piiblist vastuse. Hingamispäevakooli klass võib endale seada eesmärgi, mitu piiblitundi nad klassi peale tahavad pidada.

Piibliõpe ei ole keeruline ega formaalne tegevus. Piiblitunnid peaksid ka rajanema sõprusevangelismil ja nad peaksid olema mitteformaalsed ning toredad kokkusaamised. Piiblitund võib olla vaimulikult kasvatav nii õppija kui ka õpetaja jaoks. Ellen White märgib: „Ava Pühakiri kellegi jaoks, kes on pimeduses, ja sa ei saa nuriseda loiduse ja huvi puuduse üle. Sinu südant äratab mure hingede pärast ja rõõm usu tärkamise üle ning sa koged, et „see, kes kastab, saab ka ise kastetud.”” (Christian Service, lk 144)

Piiblitundi ei pea läbi viima kellegi kodus. Seda võib teha töökohal, matkal, kiriku ruumides, sõpradega koolis – kus iganes võimalus avaneb. Üks automehaanikust kogudusevanem rääkis kord, kuidas ta pidas oma väikeses poekeses piiblitundi , millest võttis regulaarselt osa kakskümmend viis inimest. Üks tudeng andis teada, kuidas nad läksid koos hingamispäevakooli klassiga kristlusevõõrasse linna, kus nad rajasid uue koguduse, kasutades selleks laste hingamispäevakooli materjale.

Adventkoguduses on kasutusel terve hulk erinevaid piibliõppematerjale. Üks hea võimalus on märkida oma Piiblis ära kõik piiblitundideks vajaminevad salmid. Hingamispäevakooli klass võib sponsoreerida selliste piibli- õppe-Piiblite soetamist. Paljud inimesed, ka vähese kogemusega, saavad nii välja töötada Piibli õpetamise meetodi, mis neile nende keskkonnas sobib.

2. Piiblikursus

Piiblikursused on väga tõhus viis inimesteni jõudmisel. Adventkoguduse meediatöö pakub erinevates maailma kohtades erinevaid kirjalikke piiblikursuseid. Neid saab kasutada posti teel, külastustel ja üks-ühele piiblitunni raames, aga ka Interneti-põhiselt. Hingamispäevakooli klass võiks oma misjonieesmärgiks võtta ühe piiblikursuse läbiviimise. 

Kord läks üks mees prügi välja viskama ja talle jäid prügikastis silma värvilised vihikukesed. Need olid kirjaliku piiblikursuse materjalid. Ta saatis antud aadressile kirja ja tänaseks on temast saanud ustav seitsmenda päeva adventist. Ühes teises maailma piirkonnas kõndis kord üks vaene paljasjalgne inimene mööda teed, kui tundis, et miski on tema talla alla kleepunud. Tuli välja, et see oli reklaamleheke, kus pakuti tasuta piiblikursust. Ka tema on praeguseks adventkoguduse liige. 

3. Ristimisklassid

Eriline hingamispäevakooli klass annab pastorile võimaluse tutvuda inimestega, kellest võiks tulevikus saada koguduse liikmed. Selline klass peaks kokku saama kirikus mõnes eraldi ruumis, kus oleks mugav ja privaatne ning kus oleks loodud isiklikumat laadi õhkkond. Kirikus peaksid olema sildid, mis juhataksid külastajaid sellesse klassi. 

Klass ise peaks olema sõbralik ja mitteformaalne. On hea, kui inimesed saavad üksteist klassis isiklikult tervitada. Õpetamine peaks olema selline, mis innustab osalisi kaasarääkima. Klassis peaks kasutatama sellist õppematerjali, mis oleks kogudusele lähenejatele sobilik.

Võib tunduda, et ristimisklass saab edukas olla vaid suures koguduses, kuid see ei ole tõsi. Üks evangelist rääkis, et ta nägi, kuidas pool väikese kiriku saalist oli külastajaid täis. See illustreerib evangeelsete hingamispäevakooli klasside potentsiaali.

4. Kogukonna teenimine 

Piiblis on lugu naisest nimega Tabiita. Ta oli tuntud selle poolest, et aitas inimesi, kellel oli vaja toitu, riideid ja abistavat kätt. Teod räägivad valjemalt kui sõnad. Kui keegi näeb su lahkust, näeb ta Jeesust. Kui keegi näeb su lahkust, tunneb ta vahel huvi ka Tema vastu, tänu kellele sa oled lahke.

Hingamispäevakool võib teha koostööd teie koguduse misjoniosakonnaga. Hingamispäevakooli klass võib enda kanda võtta mõne kogukonna teenimise projekti eestvedamise.

Kokkuvõte 

Maailmani jõudmine on üks Piibli põhikorraldusi. Ei ole üht kindlat viisi, kuidas seda korraldust täita. Iga inimene koguduses mängib oma osa. Nagu apostel Johannes kirjutas, nägi ta inglit, kellel oli „igavene evangeelium”. Sõprusevangelism, isiklik tunnistamine, isikliku teenistuse ja hingamispäevakooli osakond, piiblikursused, piiblitunnid – kõik need on viisid, kuidas seda ülesannet täita. 

Jumal töötab inimeste kaudu. Maailm jääb paljudes kohtades tühermaaks, kuni Jumal leiab seal endale ustava inimese. Kui Ta on tema leidnud, kui nad töötavad koos, muudab Ta tühermaa aiaks.

2017. aasta 3. juunil oli ülemaailmse adventkoguduse kalendris „Räägi sellest maailmale” nimeline teemapäev, mis oli sel korral pühendatud hingamispäevakoolile ja kirjalikule piiblikursusele. Selleks hingamispäevaks oli kirjutatud ka antud jutlus, mille autoriks on Jim Zackrison ja mida kuuldi paljudes adventkogudustes üle maailma.