Washington DC-s toimunud 16. iga-aastasel usuvabaduse õhtusöögil kutsuti üles tugevdama arusaamise sildu ja tihendama võrgustikke, mille abil võidelda usulise sallimatuse vastu. Õhtusöök toimus 22. mail, selle üks korraldajaid on rahvusvaheline usuvabaduse assotsiatsioon (International Religious Liberty Association, IRLA). „Me võtame sellel maal kehtivaid vabadusi sageli kergekäeliselt,” ütles Põhja-Ameerika usuvabaduse assotsiatsiooni (North American Religious Liberty Association, NARLA) president Orlan Johnson. „See on üks põhjuseid, miks me selliseid üritusi korraldame – need on meeldetuletuseks sellest, missuguseid vabadusi me nautida saame.”
Peakõneleja ettekande teemaks oli „Südametunnistuse vabadus kõigile” ning peakõnelejaks oli türgi teadlane ja Türgi parlamendi liige aastail 2011–2015 Aykan Erdemir (pildil keskel), kes on pluralismi, vähemusgruppide õiguste ja usuvabaduse eestkõneleja Lähis-Idas. Seetõttu on ta ise langenud usulise tagakiusamise, vihakuritegude ja vihakõne ohvriks Türgis ja mujalgi.
Erdemir rõhutas, et usuvabaduses on väga oluline roll sillaehitajatel. „On väga tähtis, et me läheme oma lähikogukondadesse, oma mugavustsoonist välja, teiste juurde,” ütles ta. „Me vajame institutsioone, mis ei karda välja minna.”
Samas kinnitas Erdemir, et teiste juurde minemine ei tähenda enda uskumustest loobumist. „Teiste juurde minemine ei tähenda kompromissile minemist meie enda veendumuste ja usu osas. Tegelikult ei tohiks me enda väärtustest loobuda, kuna enda erinevuste teadvustamine on võti selleks, et saame teistega rääkida ja neid mõista.”
Paljud adventistidest usuvabaduse eestkõnelejad ütlesid, et adventistid annavad selles vallas oma panuse tänu koguduse pikaajalisele pühendumisele usuvabaduse jaoks.
„Seitsmenda päeva adventistide kogudusel on pikaajaline tava kaitsta usuvabadust – kõigi usuvabadust, mitte ainult oma koguduseliikmete oma,” selgitas adventkiriku seadusandlike asjade direktor ja sideisik ühendriikide kongressis Dwayne Leslie. Just sel põhjusel, ütles ta, annavad sellised ettevõtmised nagu usuvabaduse õhtusöök kogudusele erilise võimaluse „võtta juhtroll selles, et tuua kokku juhid ja valitsuse esindajad, et informeerida neid ja varustada neid paremate tööriistadega usuvabaduse valdkonnas”.
Adventkoguduse usuvabaduse tööharju juht Ganoune Diop ütles õhtusöögil osalenutele, et ajad on praegu rasked. „Ühelt poolt on usuvabadus inimeste põhiõigus, samal ajal on usuvabadus praegu suure lammutamise all. Mõned ütlevad isegi, et usuvabadus on diskrimineerimise alus ja on kriitikuid, kes ütlevad, et teatud riikides on usuvabadus inimeste alistamise vahend.”
Uued ajad sunnivad rohkem pingutama ja mõtlema välja uusi algatusi, ütlevad eksperdid. Üks neid algatusi on rahvusvaheline usuvabaduse paneel (International Panel of Parliamentarians for Freedom of Religion or Belief, IPPFoRB). See organisatsioon, mis rajati väikese ametnike kogukonnana 2014. aastal, on nüüdseks kasvanud 130 saadikuni üle maailma. Need inimesed on pühendunud usuvabaduse eest võitlemisele, nagu see on kirjas ÜRO inimõiguste deklaratsiooni artiklis number 18. Erdemir oli selle organisatsiooni üks asutajaliikmeid.
In English