Lk 3:11Aga tema [Ristija Johannes] kostis: "Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!"
Meid on üles kutsutud olema tähelepanelikud teiste puuduste suhtes ja jagama välja seda, millega Tema meid õnnistanud on. Tõsi, liiga sageli oleme hõivatud igapäeva toimetustega ega pane tähelegi neid, kes võivad vaid unistada sellest, mida meie normaaleks peame.
Näiteks jalgratas. Milline rõõmus osa lapsepõlvest ja nauding täiskasvanutelegi: kiirus, tuul vihisemas kõrvus ning omamoodi vabaduse tunne. Siiski, Vääna lastekodus pidi kasvataja jagama ühte ratast umbes 30 lapse vahel, mis mõistagi muutis rattasõidu rohkem unistuseks kui toredaks kogemuseks.
Kutsusime veebruarikuus üles Tallinna koguduses inimesi oma kuurides inventuuri tegema ja seismajäänud, isegi katkiseid jalgrattaid lastekodu heaks kokku korjama ja ühiselt ära remontima. Üsna kiiresti hakkasid inimesed andma märku ratastest, mis võiksid leida uued ja rõõmsad kasutajad. Paari nädalaga kogusime Tallinnas 9 ratast. Lisaks sellele sai Toivoga Rakveres kokku lepitud, et temagi otsib Soomest lasterattaid ja siis ühiselt määrime end töökojas õliga – laste heaks.
Aprillis, kui ilmad juba soojemad, võtsimegi ette teekonna Rakvere töökoja poole. Olgu öeldud, et päris mitu ratast, mille inimesed annetasid, olid päris vinged ja täiesti töökorras, tasemel mägijalgrattad. Oli ka neid, mille kallal oli jupp pusimist ja neidki, mis ohverdasid paremini säilinud osasid endast, et mõni teine ratas võiks tuule tiibadesse saada. Ühe tegusa pühapäevaga said uue hingamise kokku 15 jalgratast.
Järgmisel nädalal laadisime need bussi ja andsime üle lastele Väänas.
Suured tänud kõigile, kes võtsid vaevaks rattaid tuua, ning eriliselt remondimeestele Indrekule, Hillarile, Ristole, Toivole ning ka Viljarile bussi eest. Seda pole küll palju, mida meie tegime, aga iga tegu mida teeme kõige väiksemale, peame meeles, et seda teeme ju Jeesusele.
In English