Tihtipeale hüppame adventistidena Taanieli ja Ilmutusraamatu esimestest peatükkidest üle, et jõuda otse „oluliste peatükkideni“. Samas on just mõlema raamatu avapeatükid need, mis annavad peamise arusaamise sellest, kuidas olla valmis lõpuaja sündmusteks, mis paistavad praegu olevat lähemal kui kunagi varem: valitsused kukuvad, maavärisemised kasvavad oma sageduse ja hävitava jõu poolest, näeme tsunamisid, kogeme tuumaohtu, ebakindlust, hirmu jne.
Jeesus rääkis selliste sündmuste toimumisest erakordse selguse ning täpsusega: „Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“ (Lk 21:25–28)
Taanieli raamatu esimestes peatükkides näeme, kuidas inimeste usk proovile pannakse ning kuidas tõelise Jumala tunnistajad jõuavad strateegiliselt väga olulistele ametipostidele. Esimeses peatükis pannakse Taaniel ja tema kolm sõpra proovile, kuid nad keelduvad end Babüloonia toidu ja joogiga rüvetamast, ning Jumal tasub neile nende ustavuse eest (Tn 1:8–17). Nad on oma südames võtnud vastu otsuse jääda „väikestes“ asjades ustavaks. Järgmisena näeme Taanieli ja tema sõpru silmitsi seismas suuremate usu läbikatsumistega, mille juures tõstetakse esile palve asendamatut rolli (Tn 2:17–18, 6:10–11). Ilmutusraamatu esimese kolmes peatükis seisab Jumala rahvas, keda esindavad seitse kogudust, silmitsi sarnaste katsumustega, mis on seotud toiduga (Ilm 2:14, 20), kummardamisega (Ilm 2:4, 3:8) ja suhtega tõesse (Ilm 2:24–25, 3:8–9; vrd Tn 12:9–10). Need kirjad on meie jaoks hindamatuks allikaks sellel teemal, kuidas võib meie usk üle elada tulevased katsumused.
Sarnaselt Taanieli ja Ilmutusraamatuga täidab „Suure võitluse“ algus sama eesmärki. Kirikuajaloost saab juht lõpuaja katsumustes kindlaksjäämisel.
Siin on mõned õppetunnid, mida võime nende kolme lõpuajaga tegeleva teose avapeatükkidest omandada:
- Kindlameelsus tuleb välja arendada enne suuri katsumusi. Kuigi prohvetikuulutused toimivad vahel etteennustustena, ei ole nende tulevikku ennustav element antud meie uudishimu rahuldamiseks, vaid selleks, et me saaksime katsumustest ette teades oma vaimu nendeks valmis panna. Peaksime neid ootama samamoodi nagu Taaniel ja tema sõbrad ning samamoodi peaksime juba ette otsustama selle, mil viisil me neile raskustele reageerime (Tn 1:8).
- Eksitus võib tulla ka koguduse seest. Jeesus hoiatab kogudusi nende eest, kes väidavad end olevat midagi, mida nad tegelikult ei ole (Ilm 2:9, 3:9), ning teiste eest, kes püüavad inimesi eksiteele viia valedoktriinide ja valeprohvetikuulutustega (Ilm 2:14–15, 3:20). Meie ülesandeks on suuta teha vahet tõel ja väärõpetusel.
- Me peame Piiblit isiklikult uurima. Me saame oma kindluse leida vaid palvemeelse isikliku piibliuurimise kaudu (vt EGW „Suur võitlus“, lk 93, 164). „Pühakiri sisaldab tõeaardeid, mida omandavad ainult tõsised, alandlikud ja paluvad otsijad.“ (samas, lk 69) „See avardab mõistust, teritab arusaamist ja arendab otsustusvõimet.“ (samas, lk 94)
Jumal on andnud meile oma mineviku rahva näitel teada selle, kuidas lõpuaeg üle elada. Me ei saaks nende aegade tarvis küsida ühtegi paremat juhist kui Taanieli, Ilmutusraamatu ja „Suure võitluse“ alguspeatükid.
Clinton Wahlen on Piibliuurimise instituudi asedirektor.
In English