Jeesus kutsus Ilja Stepanovit juba siis, kui ta oli veel noorukieas. “Kui olin vastanud Tema kutsele rõõmsa ja siira südamega jaatavalt, algas pikk ettevalmistus ränkade läbikatsumuste ja Jumala armu ilmutustega Püha Vaimu väes. See on omaette kogemus, millest kavatsen kirjutada, kui Jumal lubab, mõni teine kord.” Seekord kirjutab Ilja kogemusest õliga võidmisest Issanda nimel.
„Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama kahe kaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle. Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks“ (Mk 6: 7,12,13).
„Kui keegi teie seast kannatab kurja, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on hea meel, siis ta laulgu tänulaule!“ (Jk 5:13). Jakoobuse soovitus selles salmis on ülitähtis meie usuelus. Kasutage seda eesõigust kanda oma mured palves Jumala ette ja te saate vabaks oma vaevast. Kui käsi hästi käib, laulge kiituse- ja tänulaule. Kui on probleem, et te ei oska laulda, siis on väga hea lahendus: võtke meie must koguduse lauluraamat. Registrist leiate üles tänu- ja kiituselaulud. Avage need ja hakake lugema. Kui viisi ei tea, siis pole viga. Laula vaimus ja mõttes omal viisil. Püha Vaim täiendab sinu laulu kauni meloodiaga ja juhib selle Jumala ette ning taevas rõõmustab koos sinuga. Sinu süda aga täitub rõõmu ja rahuga.
See on minu kogemus ja ma kasutan lauluraamatut tihti. Piibli järel on see teine raamat minu laual. Loen seda ja kui ei tunne viisi, siis laulan vaimus.
„Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks. Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda“ (Jk 5: 14-16). Kui kedagi vaevab füüsiline haigus ja ta kannatab valude käes, siis ta kutsugu kogudusevanemad. Kes on need vanemad? Need on ordineeritud koguduse vanemad tegevteenistuses. Ka need, kes enne olid ordineeritud ja töötasid kogudusevanemana. See tähendab, et endiseid kogudusevanemaid võib ka õliga võidma kutsuda, kuigi nad ei ole enam tegevteenistuses. Nad on ordineeritud ja jäävad selleks elu lõpuni. Apostel Paulus kirjutab: „Sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumust!“ (Rm 11:29). Kasutage seda õliga võidmise eesõigust ja te saate uue suure vaimuliku kogemuse oma Jumalaga.
Minu esimene kogemus
Möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate teisel poolel tulin Venemaalt Eestisse koos oma perega Elvasse elama. Valdek Lõhmus oli sel ajal Tartu koguduse jutlustaja. Ühel õhtul tuli Valdek mulle külla. Ta küsis minult: ,,Kas Venemaal, kus sa enne elasid, praktiseeriti õliga võidmist Issanda nimel haigete juures? Kas sul on neid kogemusi?“ Ma vastasin: „Mul ei ole neid kogemusi, kuid jutlustajate kokkutulekul oli sellest juttu ja seda tuleks teha, sest Jeesuse apostlid tegid seda ja Jakoobus omas kirjas soovitas ja julgustas seda tegema.“ Seepeale Valdek ütles, et üks teismeline tüdruk põeb rasket haigust. Tal on kõhus suured valud ja midagi on soolestikuga korrast ära. Arstide sõnul võib teda päästa vaid operatsioon. Tütarlaps palus, et teda võitaks õliga Issanda nimel ja ta usub, et saab pärast seda terveks. Seepeale ütlesin, et kui tal on see usk ja ta kutsub meid, siis teeme seda. Kokkulepitud õhtul tulime teismelise tütarlapse koju. Vend Valdek abikaasaga, vend Aleks Kala abikaasaga ja mina. Koos palvetasime ja lugesime Jumala tõotusi. Laulsime ja lugesime Jakoobuse kirjast õliga võidmisest. Rääkisime palve kuulmise kogemusi ja tunnistasime oma eksimusi. (Sellel tingimusel võtab Jumal meie palveid kuulda.) Seejärel Valdek võttis oliivõli ja õnnistas selle võideõliks. Seejärel meie, kolm kogudusevanemat, võidsime tütarlast Issanda nimel, et ta terveks saaks. Siis panime käed tema pea peale ja üks meist luges lühikese tänupalve, et Issand oli oma vaimuga kohal meid õnnistamas ja kuulmas. Kohalolijate süda täitus Püha Vaimu osadusega. See oli unustamatu tunne ja kogemus. Ma ei nimetanud tütarlapse nime, sest arvan, et mul ei ole õigust seda teha ilma tema nõusolekuta. Võidmine toimus hilja õhtul ning hommikuks oli tüdruk täiesti terve. Ta hüppas ja jooksis ringi kui kitsetalleke ja kiitis Jumalat. Nüüd on ta mitme lapse ema ja ma ei ole kuulnud, et see haigus oleks teda veel kunagi vaevanud.
Tartus tegime veelgi õlivõidmist haigete juures samal moel nagu eelpool kirjeldatud. Tulemuseks oli vaimu osadus ja imeline kogemus. Kõik ei saanud kohe terveks, kuid kõik said hingerahu, et nende patud on andeks antud ja nad läksid rahus puhkama, lootuses ülestõusmise hommikul üles tõusta.
Veel üks eriline kogemus. Kui ma teenisin jutlustajana Valga koguduses, siis mu õemees Oskar Glük haigestus väga raskesti. Ta ei saanud enam midagi süüa ega juua, sest kõik toit tuli tagasi välja. Kõik arvasid, et see on surmav haigus. Oskar palus minu õde Akulinet, et ta kutsuks venna Ilja, et ta võiaks teda õliga Issanda nimel, et ta terveks saaks. Ma tulin teda külastama ühel hilisõhtul. Oskar lamas haigevoodis ning ta oli väga nõrk. Me vestlesime tema usust ja tingimusest, et ta peab meelt parandama ja tunnistama oma eksimused. Oskar ütles, et ta tegi seda ning ta on kõik Jumala ees tunnistanud ja ka inimestega on kõik korras. Küsisin, kas ta soovib, et ma kutsuksin veel mõne kohaliku kogudusevanema võidmisest osa võtma. Oskar ütles, et see on Jumala töö ning tal pole midagi selle vastu, kui keegi veel tuleb, kuid siiski on Jumal see, kes ta terveks teeb, mitte kogudusevanemad. Ma võidsin teda õliga Issanda nimel, et ta terveks saaks ning panin oma käed tema peale. Tegin lühikese tänupalve, et Jumal kuulis palvet ja oli kohal oma vaimuga. Seejärel lugesin õnnistussõnad tema peale ja lahkusin. Mõne päeva pärast teatati mulle, et Oskar tõusis voodist üles, hakkas sööma ja jooma ning sai terveks. Ta elas peale seda veel 20 aastat. Ta teenis palju aastaid ka Viljandi kogudust kogudusevanemana.
Minu abikaasa Natalja põdes kopsuvähki. Ta kannatas kohutavates valudes ning tal oli suur hirm surma ees. Ma püüdsin teda rahustada nõnda, nagu suutsin. Küsisin temalt, kas ta soovib õliga võidmist Issanda nimel, nagu soovitas Jakoobus. Ta oli nõus. Kutsusime Valdek Lõhmuse ja Viktor Noginovski. Teatasin ka kogudusele, et toimub võidmine ning kogu tuba oli täis rahvast. Kõige liigutavam oli see, kui tunnistasime teineteisele oma eksimusi. Kõik, kes kohal olid, said osa Jumala vaimust. Kui olime õliga võidnud, siis Jumala arm ja rahu täitis meie südant. Natalja ei saanud küll terveks, kuid tal hakkas palju kergem. Hirm kadus ning südant täitis rahu ja lootus ülestõusmise hommikule. Nüüd ta puhkab rahus.
Tänavu talvel võidsime õliga Viljandi koguduse liiget Martin Kalevit. Kohal olid veel Viktor Noginovski, Martini abikaasa, lapsed ja lapselapsed. Kohal oli ka Jumala vaim ja Jumala arm, kinkimas rahu ja lootust kõigile kohalolijatele. See oli imeline kogemus. Mõne aja pärast läks Martin rahus puhkama. Meie, kes me veel elame, loodame temaga kohtuda ülestõusmise hommikul.
Jeesus andis selle meelevalla oma jüngritele (Mk 6:7). Andis selleks, et me kasutaksime seda. See on osa Igavesest Evangeeliumist. See on tunnistus Jumala vaimuväest. Need rüvedad vaimud nagu hirm, rahutus, lootusetus, kahtlus ja paljud teised sarnased rüvedused vaevavad inimesi. Õliga võidmine Issanda nimel puhastab nende inimeste hinge, kes usuvad Jeesusesse. Praktiseerige seda julgesti. Uskuge, see toimib.
In English