K: Minu isa oli alkohoolik. Kas minul või mu lastel on suurem tõenäosus jääda alkohoolikuteks, kui me alkoholi tarbime?
Lastel, kes kasvavad kodus, kus vanemal on probleeme alkoholiga, on kaks korda suurem risk jääda ise alkohoolikuteks. Sellel kurval tõsiasjal on mitmeid põhjuseid. Uuringud on näidanud, et pärilik või geneetiline mõju suurendab alkohoolikuks muutumise tõenäosust. Stress, mis on põhjustatud alkoholismi küüsis olevas kodus elamisest suurendab tõenäosust, et ka lastest saavad joodikud. Lisaks on alkohoolikute lastel tavaliselt madal enesehinnang ja minapilt, ning neil on raskem seista vastu igapäevase elu raskustele. Kui olukorrad muutuvad keeruliseks ning tekivad probleemid, siis on neil suurem tõenäosus pöörduda alkoholi poole, et neist pääseda.
Parim ravim on ennetus – ära tarbi alkoholi.
Ma olen kuulnud, et alkohol on naistele vähem kahjulikum kui meestele. Kas see on tõsi?
Ei, nii see ei ole. Kui alkohol kehasse saabub, imendub see verre ja kantakse igasse organisse. Alkohol seob keha veevarusid (erinevates rakkudes). Naistel on suhteliselt vähem vett sama kaalu juures, kui meestel. Kui naine joob sama koguse alkoholi sama ajaperioodi jooksul, kui mees, siis on naise vereringes rohkem alkoholi, kui mehel. See omakorda põhjustab kiire ja tõsise mürgistuse naise organismis.
Põhiline keemiline ensüüm, mis alkoholi kehas lõhustab on alkoholi dehüdrogenaas. Naiste kehas laguneb selle kaudu vähem alkoholi, kui meestel. See omakorda suurendab alkoholi kahjulikku mõju naiste jaoks võrreldes meestega.
Isegi väike igapäevane alkoholikogus (pool kuni poolteist klaasi päevas) suurendab ka rinnavähi riski naistel. Rinnavähi riski suurendab ka rasedusvastaste tablettide ja hormoonravi kasutamine.
Märkimisväärne probleem on ka see, et rasedad naised ei tarbi alkoholi üksi. Alkohol, mis on ema vereringes jõuab ka looteni. See võib last püsivalt kahjustada. Tänaseni ei ole kindlaks tehtud, kas on olemas alkoholikogus, mis on raseduse ajal ohutu.
Ka siin on ennetus parimaks raviks – alkoholist peaks hoiduma.
K: Minu perekonnas on südame-veresoonkonnahaiguseid. Olen lugenud, et vähene alkoholitarbimine on hea südamele. Kas ma peaksin tarbima alkoholi haiguste ennetamiseks?
Nii teaduslikus kui populaarteaduslikus kirjanduses on palju kirjutatud sellest, et vähene alkoholitarbimine vähendab südamearterite haiguseid. Mitmed neist uuringutest on viimasel ajal üle vaadatud ja uuesti analüüsitud, ning leiti, et uuringutes, mis järeldasid, et alkohol kaitseb südameartereid on varasema alkoholitarbimise kogemusega inimesed klassifitseeritud „mittetarbijateks“. Paljud neist isikutest on lõpetanud alkoholitarbimise, kuna see on tekitanud neile terviseprobleeme. Kui vähesel määral alkoholi tarbivaid inimesi võrreldi nendega, kes ei ole kunagi alkoholi tarbinud, siis ei leitud alkoholi tarbijatel paremat tervist, kui teistel! (Addiction Research and Theory, Mai 2006)
Veelgi põhjalikum analüüs näitas, et parem tervis oli neil alkoholitarbijatel, kellel oli parem sotsiaalne ja majanduslik olukord. Neil oli ka parem ligipääs tervishoiule ja ravimitele, ning nad tegelesid rohkem spordiga. See omakorda viitab sellele, et parem tervis on tervisliku eluviisi mitte alkoholi tarbimise tulemus. (American Journal of Health Prevention, 2005).
Alkoholi tarbimist ei saa soovitada haiguste ennetamiseks. Igapäevased füüsilised harjutused, normaalne toidusedel ja kehakaal, piisav puhkus, ning kui sellest väheks jääb, siis võib juua antioksüdantide rikast kääritamata punase viinamarja mahla.
Adventist World
In English