Usuorganisatsioonid täidavad olulist rolli HIV, AIDSi vastases võitluses

8. veebruaril avaldatud uurimus kinnitab fakti, mida paljud kirikute poolt juhitud terviseorganisatsioonid on juba ammu teadnud: mis puutub AIDSi ja HIV viiruse ravisse, siis on just usulistel organistatsioonidel mängida oluline roll pikaajalise ravi tagamises.

Uurimuse tulemusi arutati Washingtonis, kus osales üle 100 usuorganisatsioonide esindaja, Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajad, avalikud poliitilised grupid, Maailma Tervise Organisatsioon ning lisaks ka esindajad teistest organisatsioonidest.

Dr. Allan Handyside, Seitsmenda Päeva Adventistide maailmakiriku tervisejuht ütleb, et see, et Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) tõstab esile usuliste organisatioonide poolt tehtavat suure tähtsusega tööd, on märkimisväärne. Uurimuses oli märgitud, et seda, mida usulised organisatsioonid on tervishoiu vallas teinud, on paljud avalikud asutused tähelepanuta jätnud. Kuigi pikka aega pole poliitilised organisatsioonid ja seadusandlikud jõud kasutanud ära võimalusi, mida on usulistel tervieorganisatsioonidel pakkuda, soovitakse seda kindlasti muuta.

Dr Kevin DeCock, WHO HIV-i osakonna juhataja, nõustub selle seisukohaga täiesti. “Kirikud on ühiskonna juured ja neil pole plaaniski sealt lahkuda. Neid ei heiduta raskused. Kuna AIDS ja teised suured tervisekriisid nõuavad ühiskonna sekkumist, siis paratamatult on ka kirik kui ühiskonna osa sellega seotud.”

Uurimus avaldas ka fakti, et Aafrikas on üle 750 000 kristliku organisatsiooni ning see number ületab sealsete haiglate ja koolide koguarvu. Märkimist väärib ka asjaolu, et selles numbris ei sisaldu teised mittekristlikud usuorganisatsioonid. Mitmed esinejad kongressil märkisid, et kuivõrd just Aafrika on kõige enam haaratud HIV viiruse ja AIDSi mõjust, siis valitsus ei saa enam ignoreerida usuorganisatsioonide osalust nende probleemide lahendamisel.

Tõsiseks probleemiks on arstide puudus ja ka valitsus ei saa selles suhtes kuigi palju ära teha. Selleks oleks vaja kaasata palju enam inimesi, kes ei pruugi olla otseselt seotud meditsiiniga. Selleks, et võtta AIDSi proovi või verd sõrmeotsast, ei pea tingimata olema medõde. Siin saaksid tulla riigile abiks teised ühiskonnaliikmed.

Kongressil arutati ka selle üle, et just usulised organisatsiooid ja haiglad on valitsuse poolt vähimate vahenditega abistatud. Need organisatsioonid suudaksid palju enamat, kui riigi poolt tuleks neile enam rahalisi vahendeid ning ka tunnustust. Seitmenda Päeva Adventistide kogudust Aafrikas nimetati samuti mitmel korral. Eriti just selle tõttu, et nad on hästi saanud tööle adventistide töömudeli, mis arendati välja Silver Springis, Marylandis. Selle mudeli järgi ei pakuta leevendust mitte ainult HIV-ist ja AIDS-ist tulenevatele füüsilistele vaevustele vaid koguduse liikmed julgustavad ka vaimulikku arenemist.

Dr Peter Landless, Adventistide kiriku terviseosakonna abijuht ütles, et see aeg, mis sai koos veedetud, polnud mitte ainult usuliste organisatsioonide ja avaliku sektori koostööks, vaid aitas kaasa ka erinevate usulahkude omavahelise koostöö tugevdamisele.

Piiskop John Chane ütles kohtumise lõpetamisel: ”Me peame kõrvale heitma oma erimeelsused. Need ei kao kuskile. Aga me suudame palju ära teha, kui me leiame endale head koostööpartnerid ning suudame läbi viia programmi, mis võiks inimesi ravida ning päästa. Sel teel võime me luua uue AIDSi-vaba põlvkonna.”