Ma olin 16 ning armunud. Ja nii oligi. Tema oligi „see õige“. Ostsin tema lemmiktoitu, panin valmis tema lemmiklaulu, käisin dušši all (suur samm teismelisele poisile), olin habeme ajanud, soengu teinud ja kõigele lisaks – lõhnaõli peale pannud. Triikisin oma riided, panin jalga pidulikud kingad ja isegi lipsu ette. Oi ma olin üles löödud! Olin kõik läbi mõelnud alates tema lemmiklilledest lõpetades ajastuse – päikseloojanguga.
Ma ei olnud midagi juhuse hooleks jätnud ja meil oli imetore aeg. Pärast magustoidu söömist ulatasin talle kaardi, kus oli minu ilus isekirjutatud luuletus. Ta luges seda, vaatas mulle otsa, luges uuesti… ja sealt edasi läks kõik järsku allamäge.
Teate, kui ta uuesti minu piinarikka kirjutustöö tulemust edasi luges jõudis ta tüdruku nimeni – ainult, et see polnud tema nimi! See oli ühe teise tüdruku nimi, kellega ma olin vahepeal luuletust kirjutades rääkinud. Seega märkus iseendale: „Ära kunagi tegele mitme asjaga korraga! KUNAGI!“
See oli päriselt ka kogemata juhtunud. Kahjuks minu tüdruksõber sellest samamoodi aru ei saanud ja õhtu lõppes allesjäänud toidu ja joogiga minu siledal hästilõhnaval näol. Üks pisike viga ja kogu õhtu oli rikutud.
Siia lisaks üks teine sõbrapäeva mälestus. Olin algkoolis ja ma olin teinud oma esimese sõbrapäeva kaardi. See oli samuti enda meisterdatud kaart koos pildi ja luuletusega. Ma tulin koolist koju ning andsin selle kiirustades oma emale. Ta vaatas seda kaarti, täis tähevigu, plekke ja pisivigu.. ning talle meeldis see väga! See on tal tänase päevani alles.
Mis selle loo mõte on? Lihtsalt see: sõbrapäeval on hea meeles pidada ja teada, et meie ei saa siia midagi teha, et meie Taevane Isa, Jumal, meie armastamise lõpetaks. Piibel ütleb meile: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.“ (Jh 3:16,17)
Seega kui me teeme sõbrakuul oma oste, pakkimisi, kirjutamisi, värvimisi ja küpsetamisi – leiame aega ka Jumalale üks armastuskiri kirjutada. Tänada Teda selle eest, et ta saatis meile oma sõbrapäevakingi – oma Poja, Jeesuse.
Ma luban, et Jumalale meeldib kõik, mida me Talle kingime, tegelikult talle piisabki ainult meist endist. Ja ma olen kindel, et ainsad asjad, mida ta meie poole saadab, on armastus, arm ja halastus!
Ilusat sõbrapäeva.
In English