Kristlane kui juht

2016. aastal avas Newboldi kolledž uue õppekava, mis on suunatud koguduse töötajatele. Õppekava läbija saab magistrikraadi juhtimises.

Õppekava on mõeldud koguduse täisajaga töötajatele, kaasa arvatud pastorid, koguduse ametnikud, ettevõtjad, haridustöötajad ja teised. Programm rajaneb kaugõppimisel ning selle kestus on kolm aastat. Õppeaja jooksul toimuvad intensiivkursused kolledžis kohapeal, aga oluline osa on ka online-kursustel ja iseseisval tööl.

Kui tihti sa mõtled endast kui juhist? Võib-olla mõtled sellele aeg-ajalt seoses oma ametiga või seoses lapsevanemaks olemisega. Tegelikult kristlastena oleme kõik juhid – me juhime inimesi järgima Jeesust, me juhime oma eeskuju, sõnade ja mõjuga. Paulus kirjutab sellest, kui ta selgitab koguduseliikmetele Korintose linnas, et nad on Kristuse kiri, mis on valminud apostlite teenimistöö läbi, kirjutatud Püha Vaimu poolt, ja et see kiri on kõikidele loetav ja mõistetav (2Kr 3:2, 3). Eelnevas peatükis väljendab ta sama mõtet, ainult teiste sõnadega, kinnitades, et me oleme Kristuse hea lõhn (2Kr 2:15). Kui kirja ei pruugi kõik lugeda, siis lõhnaga on nii, et see jõuab kõikideni, kes selle ulatusalas viibivad, tahavad nad seda siis või ei.

Kui ma olen kristlane ja seega ka juht, siis kuhu ma inimesi juhin, kuidas ma seda teen ja kes on minu järgijad? Ehk teisisõnu: kas mul on eesmärk, visioon, millesse ma usun? Millist meetodit ma juhtimisel kasutan? Kas see on ka tulemuslik?

Maailmas on väga palju juhtimisteooriaid, millest mitmed on üksteisele lausa risti vastu käivad. Mõned teoreetikud usuvad, et parim on juhtimine vahetu suhtlemise kaudu, teised leiavad, et kaugjuhtimine toimib ka. On neid, kes usuvad, et juhil peavad olema kaugele­ulatuvad eesmärgid, teised pooldavad pigem lühiajalisi plaane või isegi spontaanset tegevust. On teooriaid, mis väidavad, et juhtimine oleneb eelkõige juhi omadustest, samas kui teised näevad juhtimist kui mitmete asjaolude kombinatsiooni, millesse on haaratud nii juhi isikuomadused, oskused, juhtimisstiil, alluvad kui ka keskkond, milles juhtimine toimub.

Milline oli Jeesuse juhtimisalane koolitus oma järelkäijatele? Matteuse evangeeliumi 20. peatükis räägi­takse kahest vennast, kes tulid Jeesuse juurde kindla sooviga saada valitsejateks/juhtideks Tema kuningriigis, isegi nende ema oli selle „valimiskampaania“ tugev toetaja. See aga tegi pahaseks teised õpilased Jeesuse koolis. Miks need kaks peaksid kuidagimoodi eelisseisundis olema? Milline oli Jeesuse kui Juhi vastus selles potentsiaalses konfliktsituatsioonis? Tema sõnum oli järgmine: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane, nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Mt 20: 25–28)

Teeniv juhtimine

Juht kummardumas oma õpilaste ette nende jalgu pestes, Juht puudutamas pidalitõbiseid ja suhtlemas kurjast vaimust vaevatutega, Juht kannatamas vaikides valesüüdistusi, Juht väljendamas armastust teiste poolt põlatutele, Juht andestamas oma ristilööjatele, Juht, kes annab oma elu järelkäijate eest, aga ka nende eest, kes Teda vihkavad – selline on Jeesus, meie eeskuju, meie Jumal.

Peter Northouse kirjeldab oma juhtimisalases raamatus teenivat juhtimist järgmiste märksõnadega:

• Teeniv juht suhtleb teistega kõigepealt neid kuulates, olles vastuvõtlik sellele, mida teistel öelda on.
• Teeniv juht on empaatiline, ta väljendab tõelist mõistmist oma järgi­jate tunnete ja mõtete suhtes.
• Teeniv juht hoolib oma alluvate heaolust.
• Teeniv juht on teadlik oma mõjust teistele.
• Teeniv juht loob muutuse, kasutades hukkamõistuvaba veenmist.
• Teenival juhil on selge teadmine eesmärgist ja suunast.
• Teenival juhil on võime näha tagajärgi selle põhjal, mis toimub praegu ja mis on toimunud minevikus.
• Teeniv juht võtab vastutuse.
• Teeniv juht on pühendunud inimeste kasvamisele, koheldes iga alluvat kui sisemise väärtusega unikaalset isikut.
• Teeniv juhtimine toetab sellise kogukonna loomist, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kus nad võivad tunnetada oma­vahelist sidet.

Kus sellist juhtimisstiili on kasutatud, on see toonud kaasa organisatsiooni liikmete isikliku positiivse arengu, missioonitundest ajendatud teenimise ja positiivse mõju ühiskonnas.

Ma arvan siiski, et Ellen White lisab sellele nimekirjale kõige olu­lisema punkti, kui ta ütleb: „Kristuse teenril on kadumatu armastus hingede vastu ning ennastohverdav ja ennastsalgav vaim.“ („Tunnistused kogudusele“ 2. köide, lk 151) Mis ajendab mind tegutsema? On see võimuiha, oma õigus, kättemaksu­iha, kadedus, lõbujanu... või armastus inimeste vastu?

Pastor, kirjanik ja kõnemees Gordon MacDonald, tsiteerides Henry Nowenit, toob oma inter­vjuus välja järgmise mõtte: „Paljud kristlikud juhid on võimetud andma või vastu võtma armastust ning on valinud jõu- ja kontrollitaktika.“ Ja siis jätkab hiljem, rääkides teenivast juhtimisest: „Kas me tõesti saame kaasaegses koguduses praktiseerida teenivat juhtimist? Minu vastus on ei, sest kaasaegne kirik rajaneb ärimudelil või sõjaväelisel mudelil. See nõuab inimesi, kes kasutaksid autoriteeti, kes võtaksid tööle ja vallandaksid ning kes annaksid palgatõusu. See ei ole teeniv juhtimine. See on ettevõtte juhtimine. See on kirikus äri mängimine.“

Kogudus – Kristuse ihu? Või kogudus – ettevõte? On need vastandid või on neid võimalik ühildada? Kas koguduse samastamine ettevõttega on viinud selleni, et igal aastal sulgeb lõplikult oma uksed 4000 kristlikku kirikut Ameerikas, et uus generatsioon ei suuda enda jaoks leida kiriku kui institutsiooni olulisust? Ma ei tea seda. Tõenäoliselt on põhjuseid palju. Samas, milline näeb välja kogudus kui Kristuse ihu, kus, kui üks liige kannatab, kannatavad temaga koos kõik liikmed, ja kui ühte austatakse, rõõmustavad kõik liikmed; kus me kõik oleme ristitud ja joodetud ühe Vaimuga (1Kr 12)?

Ma usun, et on oluline neile küsimustele vastuseid otsida, et me kõik, kes oleme kristlased ja seega ka juhid, võiksime jäljendada Jeesuse eeskuju ja juhtida oma mõjuga – sellega, kes me oleme ja mida teeme – inimesi nägema ja järgima Jeesust kui oma Loojat, Päästjat ja peatselt tagasitulevat Kuningat.

Kasutatud allikad:

Cindy Tutsch, DMin. Ellen White on Leadership. Guidance for those who influence others. 2008. Pacific Press. USA

Peter G. Northouse. Leadership. Theory and Practice. 6th Edition. 2013. SAGE Publications. Inc. USA

The Journal of Applied Christian Leadership. Volume 10, Number 1, SPRING 2016. Andrews University. Lk 20–31