Eha: Oleme valinud tänase koosoleku vormiks HPK tunni . Parim viis on võimalusel õppida ringis – nii näevad ja kuulevad kõik üksteist, alati pole see võimalik. Täna on toolid paigutatud natuke teisel viisil. Ja sellel on oma mõte. Nimelt kujutame täna end kõiki ühes rongis istujaina – Jumala rongis istujaina. Tema on rongijuht ja Tema garanteerib ka rongi jõudmise lõppjaama.
Sille: Kuna tänase tunni teemaks on UUESTISÜND ja seda ei saa ükski meist ise endas korda saata – nii nagu me ei saa ennast ise sünnitada – see on Jumala armu töö meie südames ja meie vastame sellele tohutu suurele armastusele, mis ilmutas ennast Kolgata mäel - sellega, et anname oma elu Jumala kätesse – see ei ole nüüd meie juhtida, vaid Jumala juhtida – meie allutame oma tahte Tema tahtele. Ka rongis ei otsusta ju reisijad, kuhu rong sõidab, vaid teades, kuhu rong sõidab, on nad valinud sellele istuda.
Vlad: Jeesus ütleb, et Tema on TEE, Ta ei näita meile teed ega palu meil sellel astuda, vaid Tema ongi tee.
Rein: Keegi on kunagi toonud näite sellest, et inimlikus väes tee rajamine Taevakodusse on võrreldav trollibussi lükkamisega ülesmäge, kui selle sarved on liinilt maas – tunnistades oma jõuetust oma elusid muuta ja omast väest jumalakartlikku elu elada oleme usaldanud end oma Looja ja Lunastaja juhtimise alla uskudes, et Tema teab teed kõige paremini ja et Temaga me jõuame ka kindlalt kohale.
Merike: Kuna kasutame rongi näidet iseloomustamaks meie otsust kuuluda Jumalale ja alluda Tema tahtele, ei väida me, et kristlase osa Jumala plaanis seisneb vaid tegevuseta “istumises” ja “sõitmises” sõna otseses mõttes, küll aga tähendab see alalist usus seismist ja Temale lootmist.
Eha: Kas keegi oskaks lugeda mõnd teksti Piiblis, kus räägitakse uuestisünnist?
Peeter: Jh.3,3-5 "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!" Nikodeemus ütles Temale: "Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?"
Jeesus vastas: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!”
Eha: Mis see veest sündimine võiks tähendada?
Silvi: Eks ikka ristimist välise märgina sellest, et oleme vastu võtnud armu, mida Jumal meile pakub ja usume, et Tema meie patud on maha pesnud. Ja et sellest hetkest on alanud uus elu. Siin on üks Piibli tekst, mis ütleb: “Aga kui Jumala, meie Õnnistegija heldus ja inimesearmastus ilmus, siis Ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu…” (Tit.3,4-5)
Merike: Meile kõigile on ilmunud just seesama “Õnnistegija heldus ja inimesearmastus”, me kõik oleme siin, sest oleme ühel hetkel mõistnud oma patuelu kohutavust ja kogenud Jumala armastust meie vastu. Jumal on meie süü kinni maksnud surres julmal ristil häbistavat ristisurma. Mingil hetkel on igaüks meist seisatanud Päästja risti all ja lubanud Tema ristiarmidega kätel tõsta meie õlult meid rõhuv patukoorem.
Aino: Mina tahaksin jagada mõned mõtted luulevormis:
Ma imetlen ja armastan sind Jeesus,
Sa armastasid juba enne mind;
Sa armastasid, kuigi mööda Sinust
ma kiirustasin ega näinud Sind.
Su loodud on kõik arvutud maailmad,
Sa tahtel kulgevad nad seatud teel
ja ometi - kui kurvad Sinu silmad,
mis jälgisid mu sinust loobun’d meelt.
Siis – tänu! – kõlas Sinu huulilt: “Küllalt!
Nüüd pöördu vaatama, sa kuhu oled teel!
Ma ostsin sinu kallimaga kullast.
Kas tõesti asjatu mu ohver sinu eest?”
Ja korraga jäi seljataha eilne,
Su sirutatud kätte panin käe,
mu ette tõusis eesmärk hoopis teine,
uut tõelist elu terendamas näen.
Nüüd usaldan ma Sind, mu Issand,
Su juures lahenevad kõik mu ummikteed,
ka raskustes ma Sinu armus hingan,
nii hea on teada – hoiavad su käed.
Kõik Sinu tõotused, mis öeldud Sõnas,
nüüd usus mulle eluks muutuvad.
Ja tean, kui lõpevad maailma päevad,
Sa avad mulle koduväravad.
(A. Ormus)
Eino: Mind on väga mõtlema pannud järgmine Piiblitekst: “Sest Kristus on, kui me alles nõdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud. Vaevalt ju keegi läheb surma õige eest; ehk mõni küll julgeks surra hea sõbra eest. Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime….”(Ro.5.6-8) Silvi: Kui minu pattude hind kord minule selgeks sai, ei tahtnud ma elada enam hetkegi ilma oma Päästjata.
Eha: Me juba jõudsimegi märkamatult teise poole juurde Jeesuse poolt Nikodeemusele lausutud sõnadest. Ta räägib sel Vaimust sündimisest. Ja sina, Silvi, just ütlesid, et sa ei taha üht hetkegi elada ilma Päästjata. Tema ju ongi see, kes Püha Vaimu läbi tahab elada meie südames. Paulus on ka ütelnud: “Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest.”
Sille: Siin on veel üks Piibli tekst “Aga Jumal, kes rikas on halastusest, oma suure armastuse pärast, millega Ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes, on meid ühes Kristusega teinud elavaks — armust olete õndsaks saanud —ja on meid ühes Temaga üles äratanud ja ühes Temaga asetanud istuma taevalikku olukorda Kristuses Jeesuses”
(Ef.2,4-6)
Peeter: Me oleme siin rääkinud sellest, sõidame kõik just nagu ühes rongis, mis sõidab Jumala poolt valitu marsruudil. Ometi oleme me vabad igal ajal sellelt rongilt maha hüppama ja valima tee, mis meile tundub paremana. Aga me võime otsustada ka jääda Jumala tahtesse. See, et oleme valinud Jumalaga edasi minna ei tähenda, et meil ei oleks kiusatusi, aga me tunneme ka Kiusatuste Võitjat.
Rein: Ja kui keegi arvab, et jala saab kiiremini kui rongiga, siis on ju võimalik järgi proovida. Vaimulikus mõttes ei jõua aga iseastuja iialgi sinna, kuhu Jumala tahe ja arm meid viivad, kui me valime jääda Jumala tahtesse ja lubame Tal meid juhatada.
Eino: Me kõik teame, et üheski liiklusvahendis ei saa tasuta sõita – nii ka meie rongis, ainult et maksjad ei ole meie. Sellesse rongi ei jõuaks me keegi endale ise piletit osta – hind on meie jaoks liiga kõrge. Selles rongis kehtivad vaid Kolgata ristil verega lunastatud piletid. Ja kuna me ise seda piletit osta ei jaksaks, pakutakse seda meile ilma hinnata.
Merike: Ja kuna me teame, kui kallihinnalised on piletid, ei tule meil pähegi hellitada pahu tundeid või halvakspanu ühegi reisikaaslase suhtes. Nii kui need hakkavad tekkima, meenub meile otsekohe, et me ei ole selles rongis oma teenete tõttu, me oleme armusaanud surmamõistetud. Ja meil pole mingit õigust otsustada teiste surmamõistetute üle.
Sille: Ja kuna me vaatame täis imetlust oma armsale Päästjale ja suuda ära imestada Tema armu ja headust, ei ole meil kellelgi tahtmist teiste puudustes kaevata. Vahel suunab meie Päästja meie taevase silmasalviga võitud pilgu mõnele meie kaaslasele, kelle elus on hetkel raskused – see aga on sedalaadi vaatamine, kus me armastades otsime võimalust aidata, mitte aga teise nõrkuse või vea üle kohut mõista. Kuna me teame, et me püsime ainult Tema armust, siis pole meil ka millestki muust kiidelda.
Aino: Vaadake, Jumala Sõna räägib ka selle kohta siin 1. Joh.3,14-17: “Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse. Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks. Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest. Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?”
Eha: Keegi inimene on kunagi ütelnud, et paljudel jääb taevast puudu 35 sentimeetrit – see on keskmine kaugus meie pea ja südame vahel. Siiski pole mõistuslik nõustumine tõega veel uussünd. Kuigi me jõuame risti alla väga erinevaid teid pidi. Nende tee, kes on koguduses kasvanud, erineb nende omast, kes on niiöelda “maailmast” tulnud.
Me läbime teel järske ja ootamatuid käänakuid – oma inimlikus mõtlemises läheksime sageli teist teed mööda – siiski usaldame oma Teejuhti, kes on ütelnud: “Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova! Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!”(Jes.55,8-9).
Eino: Me sõidame läbi pimedate tunnelite – sest pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid. Vahel tuleb meile ootamatuid olukordi ja pidurdamisi – aga ometi me teame, kelle käes on rool. Kuigi ei saa salata ka seda, et vahel tuleb mõnel meie hulgast soov ise rooli keerama asuda – siis tuleb meie armastaval Juhil meid jälle ummikteelt välja juhtida.
Peeter: Peale pikka kauplemist ja rohkeid seederikkeid oleme omaks võtnud ka parima toidusedeli – esimesel pilgul küll harjumatu – sellepärast on mõningad ka loobunud sellel rongil sõitmisest, aga me teame, et see on meile parim ja toitume nüüd oma Looja südamest tuleva soovituse järgi. Ta annab meile nõu: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis enestes! Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja mina äratan tema üles viimsel päeval. Sest mu liha on tõeline roog ja mu veri on tõeline jook. Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse ja mina temasse”. (Joh.6,53-56).
Sille: Kõik meie oleme teadlikud ka ühe teise rongi olemasolust, mis sõidab allamäge. Ja mida allapoole see jõuab, seda suuremaks muutub selle kiirus. Ja seda ohtlikum on sealt välja hüpata. Kõigil meil on mure selles allamäge sõitvas rongis olevate reisijate pärast. Me palvetame nende pärast ja oleme neid anunud, et nad sealt välja hüppaksid. Me ju teame, et kõik, kes sealt välja hüppavad, maanduvad Päästja armastavatele kätele – igaüks meist on selle hüppe kord ette võtnud.
Rein: Jumala Sõna ütleb ka, et “mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õps.14,12). Inimesed arvavad sageli, et nad teevad oma tahtmist ja rahuldavad omi soove – et nad on vabad, aga Jumala lapsed on orjastatud Jumala tahte alla. Kui nad aga püüavad mõnest kahjulikust harjumusest vabaneda, veenduvad nad hoopiski selles, et nad on oma harjumuste orjad – et neid valitseb üks tõeline orjapidaja, kes neist üldse ei hooli.
Aino: Oh, et nad hüppaksid sealt välja enne kui nende rong jõuab oma kohutavasse sihtkohta, kust enam tagasi ei tulda. Veel võivad nad meiega ühineda ja tundma õppida meie armastavat Issandat, kes jättis meie pärast kord taeva au ning talus alandust ja mõnitusi, et olla siin meiega koos ja juhtida meid Isakoju. Milline rõõm on Teda päev-päevalt ikka rohkem tundma õppida! Ja õppida ikka enam andma oma südant täiesti Temale, et Tema saaks meis kogu patu ära võita ja et ma oleksime ühel päeval Tema sarnased!
Silvi: Ühes vaimulikus raamatus on tore mõtisklus, mis just sinu jutuga kokku sobib:
Kurbuse ja häbiga mõtlen tagasi ajale,
kui ma lasin oma Lunastajal asjatult mind paluda
ja vastasin Talle uhkelt:
“Mina ja ainult mina, mitte vähimatki osa Sinust!”
Ikkagi leidis Tema minu, ma vaatasin Teda
veristes haavades neetud ristipuul,
kuulsin Teda palvetamas: “Isa, anna neile andeks!”
Ja minu janunev süda ütles kartlikult:
“Natuke mind ja natuke Sind!”
Tema hell armastus –
ravitsev, aitav, täielik ja hinnatu,
nii kallis ja nii vägev ja kui kannatlik
muutis mind üha alandlikumaks ja ma sosistasin:
“Vähem mind ja rohkem Sind!”
Kõrgemale kui kõrgeimad taevad,
sügavamale kui sügavaim meri
ulatub Sinu armastus,
mis on viimaks mind vallutanud.
Anna nüüd mulle, mida mu hing igatseb:
“Sina ja ainult Sina, mitte vähimatki osa minust!”
(R.Paxson)
Rein: Aga ma näen seal tee ääres istujaid, kes on kõigega nõus, mis Issand räägib, aga nad kardavad Teda täiesti usaldada ja oma plaanidest lahti öelda. Ainult tõega nõusolekust siiski ei piisa – Issand palub ka neil teha otsus anda oma süda täiesti Temale. Muidu lohistab see allamäge sõitev rong nad ükskord endaga kaasa. Sellest rongist tuleks küll hoida nii kaugele kui võimalik.
Eha: Mulle meenub lugu sellest, kuidas üks proua otsis oma väga luksuslikule Rolls-Roysile autojuhti. Kui kolm kandidaati oli välja valitud, viis ta igaühe neist oma hoovi sissesõidutee juurde, kus oli telliskivi sein ja küsis: “kui lähedalt saate te sellest seinast mööda sõita nii, et te minu autot ära ei kriimusta?” Esineme meestest vastas: “Umbes 10 sentimeetri kauguselt.” Teine mees vastas. “Umbes 5 cm kauguselt.” Kolmas mees aga vastas: “Ma sõidaksin sellest seinast mööda nii kaugelt kui võimalik. Aga kui ma peaksin sattuma selle seina lähedusse, usun, et ei riku teie autot.” Me võime isegi arvata, kes neist kolmest mehest sai proua luksusauto juhiks. Sama kehtib ka vaimulikes küsimustes – mida kaugemale me hoiame kurjast, seda vähem on sel meid võimalus kaasa tõmmata.
Eino: Aga ühte liiki headest abivahenditest pole me täna veel rääkinud. Need on Jumala tõotused Tema lastele. Räägitakse, et neid on Piiblis koguni 3650 – iga uue aasta päeva kohta tervelt 10 tükki. Ja kõik isiklikult meile meie Päästjalt, kes iialgi oma lubadusi ei murra. Ma olen kuulnud, et 365 korda on Päästja laksnud meile oma Sõnas öelda “Ära karda” – iga päeva kohta kord. Me ei pea tõesti kartma, kui oleme oma elud Tema kätesse andnud. Peetruse kaudu on meieni jõudnud Issanda tõotuste kohta käiv tõotus: “Nõnda nagu Tema jumalik vägi meile on annetanud kõik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, Tema tunnetuse kaudu, kes meid on kutsunud oma au ja vooruslikkusega, millega on meile kingitud kallid ja suurimad tõotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomust, kui te olete põgenenud ära hukkumisest, mis on maailmas himude tõttu…” (2.Pet.1,3-4).
Rein: Meil ei ole tõesti millestki puudu. “Ja Vaim ja pruut ütlevad: "Tule!" Ja kes seda kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilm.22,17).
In English