Igal hingamispäeval kogutakse adventkirikutes üle maailma mitmesuguseid annetusi. Enamik neist on mõeldud kasutamiseks kohalikus piirkonnas – kas koguduses, liidus või unioonis/divisjonis. Kuid igal aastal on mõned annetused, mis kogutakse ülemaailmselt üheks otstarbeks ning üks neist on palvenädala lõpul kokku pandav iga-aastane ohvriannetus.
Alates 1990. aastast on iga-aastane ohvriannetus aidanud globaalmisjoni pioneeridel rajada enam kui 13 000 uut kogudust piirkondades, kus enne nende tulekut ei olnud adventsõnum veel juurdunud. Globaalmisjon on koguduse misjonitöö eesliinil. See ei tähenda ainult jutlustamist või evangeelseid koosolekutesarju. Globaalmisjoni pioneerid aitavad inimestel toime tulla oma esmavajadustega, hoolitsedes muuhulgas toidu, puhta joogivee ja peavarju eest, samuti aidates kaasa hariduse ja tervise valdkonnas. Ning iga kord, kui selleks sobiv võimalus avaneb, jagavad nad Piibli igavesi tõdesid.
Kuid iga-aastane ohvriannetus ei saanud algust mitte 1990. aastal. Enam kui sada aastat varem, 1885. aastal, oli adventkogudus jõudnud omamoodi kriisi – kuigi kolmeinglikuulutus oli jõudnud Euroopasse ja Austraaliasse, ei edenenud töö teistes maailma piirkondades just eriti jõudsalt. Seetõttu soovitas tollane Peakonverentsi finantsnõukogu kõigil kogudustel üle maailma pidada 25. detsembrist kuni 2. jaanuarini palvenädalat ning koguda eriline jõuluannetus misjonitööks mujal maailmas. Selle üleskutse peale koguti enam kui 10 000 dollarit, mis oli tolleaegses maailmas väga suur summa.
Aastaid hiljem, 1922. aastal, seisis Peakonverentsi nõukogu taas kord silmitsi kriisiga, mis oli seotud välismisjoni rahastamisega. Kogudus oli kiiresti kasvanud ning Ameerika Ühendriikidest väljaspool asus juba rohkem kogudusi ja misjonitöölisi kui USAs endas. Kriisi süvendas ka lõppenud maailmasõda ja sellega seotud majanduslangus. Tookord kutsuti kõiki töölisi ning koguduseliikmeid võimalust mööda tooma ühe nädala sissetuleku eriliseks misjoniannetuseks ja niimoodi koguti üle 200 000 dollari, mis oli töö jätkamisel ja laiendamisel suureks abiks. Annetuse suurusest ja erilisusest tuleneb ka tema nimi – terve nädala sissetuleku andmine on ohver, mis eeldab millestki loobumist.
Muide, 1922. aasta misjonifondist otsustas Peakonverents toetada ka tänase Tallinna adventkiriku soetamist ja ehitamist 7000 dollariga, mis moodustas olulise osa kogu ettevõtmise eelarvest. Eesti oli tollal just üks nendest piirkondadest, kus kogudus oma tööd oli laiendamas.
Alates sellest ajast kogutakse iga-aastast ohvriannetust just misjonitöö edendamiseks nendes paikades, kus vajadused on kõige suuremad. Ka täna aitavad meie annetused neil eesliinil tegutsevatel koguduseliikmetel anda lootust ja kindlust nendele inimestele, kelle elu on täidetud hirmu ja segadusega. Iga annetus võib anda uue elu kellelegi, kes ei ole veel Jeesusest kuulnud. Seepärast kutsun sind üles leidma võimalus tuua oma ohver palvenädala lõpus, olgu see siis kas terve nädala või ühe päeva sissetulek või just nii, nagu Jumal sinu südamele on pannud, selleks et aidata kaasa Kristuse evangeeliumi levikule.
Oma annetuse võid üle kanda toeta.advent.ee leheküljelt (vali Peakonverents) või kohalikus adventkirikus.
In English