Janne Kütimaa: Igal asjal on oma aeg

Väljas on kevad. Puudel ei ole veel hiirekõrvu. On aprilli viimane nädal. Linnud sebivad paigast paika, et endale võimalikult tore pesakene meisterdada. Poegadel peab ju ometi korralik kodu olema! Jõed on suurveest tulvil ja mitmed kanuusõidu harrastajad suunavad oma mõlad Eesti kärestikemate voolude suunas. Lumi on sulanud ja päevgi on juba vastuvõetava pikkusega. Valgel ajal jõuab üht-teist isegi korda saata, enne kui hämarik taas uksele koputab. Mitmetel metsloomadel on pisipere ja lilleilmaski on üllitisi näha igal uuel päeval. Nii mõnegi arvates on kätte jõudmas aasta ilusaim aeg. Sel kevadisel päeval ei mõtle keegi pimedatele sügisõhtutele, jäistele linnatänavatele, lörtsist vettinud kasukale või hallidele talveilmadele.

Täna ei ole veel talv, ei ole enam kevad ega suvi. On hoopis sügis. Ja sellest faktist ei saa üle ega ümber. Ka täna on neid, kes sügaval hinges juba jõuluõhtut igatsevad, järgmisi lihavõtteid ootavad või jaanipäevast unistavad. Siiski ei saa ühegi väe ega võimuga ette rutata asjade loomulikust käigust. Jõulud saabuvad detsembris, lihavõtted järgmise aasta aprillis ning jaanipäev juunis.

Nõnda on ka elus tervikuna. Inimsüdames on palju plaane, soove, unistusi, igatsusi, mõtteid ja ideid. Nagu talvel ei saa käia paljajalu rohelisel murul, tuleb ka elus oodata, mil jõuab kätte mõni kauaoodatud aeg. Aastaajad vahelduvad ja neist igaüks täidab eelneva ja järgneva aastaaja ees oma osa. Kevadel tärkab see, mis talvel puhanud. Samas valmistab kevad ette suvist kõrghooaega. Suvi kannab kevadel tärganud rõõmu edasi läbi lõhnavate lillede ja puude. Kõik on lopsakas. Lokkava looduse keskel valmivad varjul olevad viljad, et sügiseks küpsed olla. Sügis on suve lõpp-punkt oma punaste pihlakate, värviliste lehtede, köögivilja- ning marjasaagiga. Ja siis saabubki talv, andes sügisele puhkust kõigest viljakandmisest ning kandes endas juba uue tärkava kevade lootust. Talv on justkui lapseootel naine, kes kannab kevade loodet endas pikki kuid. Kevad tuleb ikka siis, kui aeg selleks on küps. Ei päevagi varem ega hiljem.

Kirjeldatu puhul ei ole olemas midagi, mida võiks kiirendada, vahele jätta või hoopis mitu korda ühe aasta jooksul kogeda. Igal asjal on oma aeg. Ja täpselt nõnda on ka inimese elus igal asjal oma aeg. Last kandev naine teab, et normaalselt kulgev lapseootus kestab enam-vähem 9 kuud. Seejärel peaks laps sünniks valmis olema. Ei ole olemas kiirteed lapse eostamise hetkest kuni sünnini. Tuleb oodata, loota ja veelkord oodata, et õige aeg koidaks pea. Samuti on lood inimese arenguga. On mõttetu eeldada, et viieaastane laps oleks sama elutark ja kogenud kui tema vanaema. Igal asjal on oma aeg. Pealegi saabub tarkus igaüheni eri teid pidi.

Kui asuda uuele ametikohale, on üsna võimatu olla sama kogenud, nagu oli endine töötaja. Vilumuse saavutamine võtab aega ja vajab keskendumist. Jeesuski ei tõusnud surnuist üles kohe pärast surma, vaid puhkas enne seda hauas. Aeg on seega olulise tähtsusega ressurss igas protsessis. Kes tahab kaalus alla võtta, peab ka aega varuma. Hariduse saavutamiseks tuleb kannatlikkust koguda, sest aeg võib olla pikem, kui esialgu arvati. Haigusest paranemine pole ka mitte alati kiire tegu, vaid toimub äärmiselt visalt. Sobiva abikaasa leidmine võib ka aega võtta. Isegi päikest ja vihma annab Jumal meile siis, kui selleks tema arvates õige aeg on. Mure ja rõõmu jaoks on samuti oma aeg. Üks on rõõmus, teine murelik. Varsti võivad rollid aga vahetuda ja olukorrad muutuda. Sageli soovime, et meile armas inimene leiaks kiiremas korras tee Jumala juurde. Selgi puhul on olemas oma aeg ja jääb üle vaid palvetada ja loota, et see aeg saabub esimesel sobival võimalusel.

Pikka aega juurdlesin selle üle, kui kauaks mu soomlasest kolleeg küll Eestisse on tulnud ja mis teda siia on toonud. Kuna me tööalaselt kokku eriti ei puutu, oli ka natukene narr minna temalt seda kõike ühtäkki pärima. Ühe lõunapausi ajal astus ta täiesti ootamatult kööki ja hakkas rääkima. Kui ta lahkus, olid mul olemas vastused kõikidele küsimustele, mis mind temaga seoses huvitanud olid, ilma et ma ise selle heaks midagi erilist oleksin teinud. Aeg oli küps ja vastused anti mu küsimustele just sobival hetkel. Igal asjal on oma aeg. Ei maksa rutata, närveerida ja olla pettunud, kui kõik ei toimu just siis, kui sina seda soovid. Jalgade trampimine on omane lastele. Nemad sooviksid kõike kohe saada. Kannatamatus on aga suur koorem kanda, sest tavaliselt ei sünni asjad täpselt siis, kui sina seda loodad. Õige hetk jõuab sinuni ajakaarikus, vargsi aga kindlalt. Ühel hetkel ongi ta su juures ning endalegi üllatuseks mõistad, kuis asjad korda on saanud, iga asi omale kohale potsatanud. Just sellel õigel ajal.

Kui veel enda ümber lahtiste silmadega kaeda, on selgelt näha, kuidas olukorrad ja seigad teineteisega tihedalt seotud on. Kui oled pärast pikka vaagimist eneses selgusele jõudnud ja kindlameelselt langetad otsuse, siis hakkavad ka teised asjad tasapisi paika loksuma. See oleks justkui paisu vallandamise otsus. Sõltuvalt sellest, millise paisu otsustad vallandada, hakkavad ka vastavad asjad su ellu tulema. Ja kui otsus on langetatud koostöös Jumalaga, siis on aeg millekski kauaoodatuks – rahu südames ja rõõm hinges.

Inimloomusele on üsna sageli omane ühe saavutuse juurest teise juurde rutata. Vaevalt on midagi korda saadetud, kui juba uus eesmärk meeltes mõlkumas ja uued tuuled puhumas. Kui loodust appi võttes asjade üle juurelda, siis peaks ka iga eesmärgi täitmise järel olema võimalus pausiks ja hingetõmbeks, väikeseks tagasivaateks ja vigadest õppimiseks, et siis taas edasi tõtata. Sügis ja talv pole mitte mõttetud aastaajad. Sügisel nauditakse kevadkülvi ja suviste tööde vilja, talvel tehakse plaane järgmiseks külviks. Praegu on sügis, viljade nautimise ja kogumise aeg.

Igal asjal on oma aeg. Kui väga ka hing sügisel igatseks näha kevadet, tuleb kevad ikka siis, kui aeg on selleks õige. Kui sa soovid, et oleksid juba järgmises või ülejärgmises kevades, siis tea, et tee sinna käib läbi talvelörtsi ja sadude, üle libedate väljade ja läbi kõrgete hangede. Elus puudub kiirtee. Aastaajad ei vaheldu päevapealt ega ka mitte siis, kui meie seda soovime. Oleks imestamapanev, kui inimelus asjad teisiti toimiksid. Igal asjal on oma aeg. Kui sa vaid usuksid sellesse ja teaksid, et sinu taevane Isa on asjad nõnda loonud. Sa oled ju osa loodusest ja looduses ongi igal asjal oma aeg.

Meie Aeg