Mõtted tänaseks
Enne kui Iiobit tabas üks õnnetus teise järel, oli tal seitse poega ja kolm tütart. Iiobi kümme last surid, kui maja, kus nad pidu pidasid, nende peale varises. Kui Iiobi viletsusaeg lõppes, andis Jumal talle tema endise heaolu tagasi. Lambaid, härgi, kaameleid ja eesleid oli nüüd koguni kaks korda nii palju kui enne ning taas sai ta kümme last − seitse poega ja kolm tütart. Ühe tütre nimi oli Keren-Hapuuk. Võib-olla nägi Iiob pärast tütre sündi, et tütrel olid kaunid silmad, ning valis seetõttu nime, mis on seotud silmade värvimisega.
Mõned Piibli kommentaatorid rõhutavad, et Keren-Hapuuki, tema seitsme venna ja kahe õe lugu näitab, et Jumal hüvitab alati selle, mille elus kaotame. Mõnikord − nagu Iiobi puhul − toimub see meie eluajal. Kuid võib-olla peame sellise ennistuse toimumiseks ootama, kuni oleme Jumalaga koos. Selline selgitus on mõeldud lohutusena, aga kas see pakub tõesti tröösti, kui see ei kuivata imepäraselt meie pisaraid või ei tee äkitselt selgeks, miks pidime kannatama? Võime olla kindlad, et Iiob ei mõistnud kõike, mis temaga juhtunud oli, kui ta sai taas seitse poega ja kolm tütart ning kui ta rõõmustas Keren-Hapuukile silma vaadates. Ükskõik kui palju me jätkuvalt spekuleerime või filosofeerime, kannatused jäävad mõistatuseks, millega peame elama, kuni oleme selles maailmas. Kuid võime leida lohutust Jumala tõotusest, et ühel päeval elame täiuslikus ja igaveses taevalikus õnnes.
Minu palve
Aita meid, Issand, et me keset kõiki elu mõistatusi ei unustaks kunagi, et Sina soovid meile selle rikkalikult hüvitada, kas selles või tulevases elus!
In English