Iiob (kus on mu isa?)

Avaldatud 30.5.2020, rubriik Päeva sõna

Kes ja millal? Patriarhide ajastu rikas mees, kes kaotas kõik, kuid sai pärast raskete kannatuste perioodi endise staatuse tagasi. Tahad rohkem teada? Loe: Iiobi 1; 2; 38−42.

Mõtted tänaseks

Iiobi lugu tekitab kaasaja lugejal mitmeid küsimusi. Mida me arvame Jumala ja Saatana vahelisest diskussioonist taevas Iiobi sügavamate ajendite üle? Kas Jumal tegutseb tõesti niimoodi? Ja kuidas sobitame armastava Jumala kontseptsiooni muljega, et Jumala käsi oli kannatustes, mida Iiob talus, kaasa arvatud laste ja sulaste kohutav kaotus?

Kommentaatorid on nende ja paljude teiste probleemidega maadelnud, kuid mõne nende raamatu lugemine ei ole kõigile mu küsimustele vastanud. Kuid olen teada saanud, et peamine õppetund Iiobi raamatus on see, et Iiob ei pööranud Jumalale selga, isegi kui asi ei saanud enam hullemaks minna. Ta eirab isegi oma naise märkusi, kes soovitab tal sellises viletsuses öelda lahti usust Jumalasse. Samuti ei võta Iiob omaks oma sõprade ideid, kes pakkusid, et tal on suur tume saladus ja Jumal karistab teda sellepärast. Ta võtab oma usu kokku nende surematute sõnadega: „Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?“ (Iiobi 2:10)

Olgem tänulikud, et Iiobi raamat leidis tee Piibli kaanonisse. Jah, see jätab meile palju segadusse ajavaid küsimusi, kuid samal ajal annab inspireeriva eeskuju inimesest, kes hoiab oma usust kinni isegi siis, kui ta pannakse karmilt proovile.

Minu palve

Taevane Isa, mul ei ole aimugi, missugused raskused võivad mind tulevikus oodata, aga aita mul kõigest hoolimata mitte kunagi Sulle selga pöörata!

Jaga Facebookis