Põhiline uskumus nr 18: „Prohvetiand: see on üks ülejäänute koguduse tunnustest ning see ilmnes Ellen G. White’i töös.“
Juhuks kui sa ei märganud, siis astusime just üle piiri selle uskumuse juurde, mis ei ole meil ühegi teise usulahuga ühine. Selle üle vaieldakse üsna palju, selle „prohvetluse vaimu“ üle. Isegi koguduses sees on esindatud kogu spekter. On neid, kes peavad Ellen White’i peaaegu Jumaluse neljandaks liikmeks.
Tõestisündinud näide: üks inimene oli kohkunud, kui sai teada, et Ellen White oli erinevatele inimestele erinevat nõu andnud. „Kust ma peaksin teadma, kumba järgida?“ nõudis see inimene.
Sõber soovitas: „Mõtle, kumma inimese olukord on sinu omaga kõige sarnasem.“
„Ma ei taha, et peaksin mõtlema!“ hüüatas see inimene pahaselt. „Ma arvasin, et selle jaoks on meil prohvetiand!“
Teised soovivad Ellen White’i ja kõik tema kirjutised minema visata. Ta oli „närvihaige“, „eksiteel“ või lihtsalt petis.
Ma ei mainiks neid, aga sa oled neid juba kuulnud. Võib-olla oled mures, mida uskuda. Hinga sügavalt sisse. Vaatame asja uuesti üle.
Tõde: Jumal ütles, et prohvetlus on vaimuand.
Tõde: Jumal ütles, et see and on koos käskude pidamise ja Jeesuse usuga lõpuaja ülejäänute kogudust eristav tunnus.
Tõde: Jumal valis noore neiu nimega Ellen. Ta ei soovinud seda. Enne teda oli teisi, kes olid sellest keeldunud. Tõsiasi, et ta jaatavalt vastas, ei muuda teda mingil kombel üleloomulikuks või patutuks. Ainult prohvetiks. Jumala teenijaks.
Tõde: Jumal ütles ka seda: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!“ (Matteuse 23:37)
Seda öeldes Ta nuttis. Ma ei taha, et Ta ütleks seda minu kohta.
Oh Jumal, ole minule kanaemaks! Ma võtan Su õpetused vastu. ma soovin olla Sinu tiibade all. Ja ma ei taha visata kivi nende pihta, kelle Sa oled mind aitama saatnud.
In English