Julgelt Jumala trooni ette

Avaldatud 28.11.2017, rubriik Päeva sõna

Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülem­preester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Kiri heebrealastele 4:14−16

Üks Uue Testamendi kõige tähelepanuväärsemaid tõdesid on, et „meil on suur ülempreester“, kes läks läbi atmosfääri ja tähistaeva, et pärast maa pealt lahkumist Jumalaga kohtuda.

Ta on Jumala Poeg, seega on Tal ligipääs Isale. Kuid Jeesus on palju enam kui vaid jumalik Olevus kusagil kaugel. Lihakssaamisel sai Temast „Jumal on meiega“ (Mt 1:23). Seepärast suudab Ta „kaasa tunda meie nõrkustele“, sest Ta ise „on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie“. Jeesus mõistab meid sel moel, mis poleks olnud võimalik, kui Ta poleks saanud osa meie kannatustest. Ta on ainulaadne Isik, kel on ligipääs nii Jumalale kui inimestele. Selles positsioonis on Ta ühenduslüli patuse inimese ja püha Jumala vahel. Seepärast on Tema meie Ülempreester – sild kahe ühtesobimatu maailma vahel.

Me ei tohi kergelt mööda minna Jeesuse inimlikkusest, mis on tänastes salmides esile tõstetud. Kreeka kultuuris, kuhu Jeesus sündis, tähendas jumala mõiste inimlikkusest eraldatust. Philo (juudi teoloog/filosoof Jeesuse ja apostlite ajal) teatas sellest eraldatusest ülempreestri isikus, kui ta kirjutas, et niisugune inimene peab „näitama, et ta on üle kaastundest ning peab veetma kogu elu ilma igasuguse kurbuseta“ („The special Laws“ 1:115).

Jeesus oli kreeka ideaalile selgelt vastupidine. Ta sai lihaks ja vereks ning kannatas sama tüüpi kiusatusi nagu meiegi. Seepärast mõistab Ta meid. Ta on üks meist, me oleme Tema vennad ja õed (Hb 2:10). Selle kogemuse tõttu suudab Ta meile kaasa tunda, kui meie ees on katsumused, kiusatused ja isegi surm – Tema on kõik need asjad läbi teinud.

Seepärast võime, nagu Kirjas heebrealastele öeldakse, tulla „julgusega armu aujärje ette“, et leida halastust ja armu hädaajal. Kuna meil on niisugune Ülempreester, siis on taevase templi uksed meile pärani lahti. Ükskõik kui pime on meie patt, ükskõik kui sügav on meie valu, ükskõik kui tõsiselt purunevad meie illusioonid – Ülempreester, kes tõepoolest mõistab meid, ootab meid Jumala trooni juures.

Kui me täna kummardume Kõigeväelise trooni ees, tänagem Teda taas, et võime tulla julgelt, mitte hirmu ega kõhklusega. Meie Ülempreester on seal ja on alati valmis meid aitama.

Jaga Facebookis