Muutmine on seotud varem toimunuga. See tähendab, Peetruse tunnistusega, et Jeesus on Kristus (Mt 16:16) ja Jeesuse oma surma ja ülestõusmise vapustava ettekuulutusega ning väitega jüngrite ristidest (salmid 21−28).
Matteus räägib, et Jeesus läks üles mäele kuus päeva pärast Filippuse Kaisarea sündmusi, kuid ta ei ütle, miks. Seda teeb Luukas. Luuka 9:28 on kirjas, et Ta võttis kolm jüngrit ja „läks üles mäele palvetama“.
Kahtlemata oli Tal palju, mille pärast palvetada. Nüüdseks oli Ta täielikult otsustanud Jeruusalemma minna ja seal ootas Teda rist – ning see mõte kohutas Teda. Tal oli ka koorem palvetada oma mõistmatute jüngrite pärast, kelle Ta pidi peagi jätma maha oma maapealset kogudust juhtima.
Ja kui nõrgad olid nad sel ajal. Luukas ütleb, nad tegid muutmise mäel sama, mida hiljem Ketsemanis – kui Jeesus palvetas, siis nad magasid (salm 32). Ja need oli Tema lähimad jüngrid, need, kelle Ta oli esimest korda valinud kaheteistkümne hulgast, et neile eriliselt õpetust anda. Kui nad olid vaimulikult nii madalal tasemel, missugune pidi siis veel ülejäänud üheksa olukord olema? Pole ime, et Jeesus tundis vajadust palvetada.
Seal üleval, muutmise mäel toimus tulevase auriigi miniatuurne esitus. Selle eesmärk oli julgustada nii Jeesust kui ka jüngreid, kes olid segadusest „hullumas“, kui Jeesus oli Messia ja jüngerluse tähenduse uuesti defineerinud. Aga ennekõike sai kinnitust Jeesus ise.
Eriti oluline oli hääl taevast – sama hääl, mida Jeesus oli kuulnud ristimisel, kui Ta alles oma tööd alustas. Nüüd kuuleb Ta seda jälle hetkel, mil Tema teenimine suundub Jeruusalemma poole. Jumal andis oma heakskiidu-templi Jeesuse otsusele ja teguviisile. Isa oleks nagu öelnud: „Lase käia, sa tegid õige otsuse. Ma olen sinuga.“
Võime olla tänulikud, et Jumal on valmis meid julgutama, kui seda kõige enam vajame.
In English