Suurvaim

Avaldatud 26.5.2019, rubriik Päeva sõna

Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi. Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest! Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. Psalmid 119:9−11

Kuna Ameerika Ühendriikides laialdaselt ringi reisinud John Andrews oli juba kogenud misjonär, ei olnud Euroopasse minek tema jaoks suur vägitükk. Kuid noore koguduse jaoks oli see suur samm. Juba mitmed inimesed olid Euroopasse kuulutuse viinud ja sealne huvi kasvas. Nii otsustati 1874. aasta peakonverentsil saata koguduse ametlikult toetatav misjonär ning suunava valguse, suurte teadmistega kirjamehe ja tõe selge kaitsjana valiti selleks J. N. Andrews.

Kahe aasta eest oli tema naine surnud, nii et ta asus teele koos oma noorukieas poja ja tütrega. Töö oli väga raske ja heidutav, mitte üksnes neil põhjustel, mida võiks oodata – töö võõras keeleruumis võõraste ja mitte tingimata lahkelt vastuvõtvate inimeste hulgas −, vaid ka sellepärast, et jälle oli Andrews teerajaja. Peakonverentsi juhid, kes olid paljude miilide kaugusel, ei mõistnud täielikult tema probleeme ega olnud alati parimaks abiks. Andrews nägi kõvasti vaeva, et õppida prantsuse, itaalia ja saksa keelt, samuti tema lapsed. Mary oli keelte õppimisel ja tõlkimisel eriti osav ning temast sai töös väga oluline lüli.

Siis tabas taas tragöödia. Andrews kutsuti koju Battle Creeki laagrikoosolekule ja kuna Mary oli haige, võttis Andrews ka tema kaasa, lootuses, et ta saab sanatooriumis abi. Kuid miski ei aidanud ja Andrews vaatas, kuidas tema armsa 17-aastase tütre eluküünal kustus. Ta ütles sõbrale: „Mulle tundus, et hoian Jumalast kinni tuima käega.“

Ellen White saatis talle kirja, mida ta ilmselt kalliks pidas. Kirjas rääkis Ellen White, et oli nägemuses näinud tema kurvastust, aga ka Jumala tröösti. Ta meenutas Andrewsile, et Jeesus tuleb tagasi ja ta näeb taas oma armsaid.

J. N. Andrews ise kurnas end Jumala töös nii ära, et suri isegi enne oma ema, kes oli tema kõrval, kui ta lahkus. Kõige enam on ta tuntud kui meie esimene „ametlik“ misjonär, samuti hämmastava võime pärast jätta meelde kogu Uus Testament ja suur osa Vanast Testamendist. Tema auks on saanud nime Andrewsi ülikool.

Kaastundlik Jumal, Sa saadad tröösti siis, kui me seda vajame, enamasti meie sõprade sõnade ja lohutava kallistuse kujul. Aita mul olla nii selle lohutuse andja kui ka saaja Sinu nimel!

Jaga Facebookis