Jumala Sõnas on tõeline kõrgem haridus

Avaldatud 26.4.2018, rubriik Päeva sõna

Taotle tarkust, taotle arukust − ära seda unusta − ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest! Õpetussõnad 4:5

Praegu ei ole aeg, et täita oma mõistus valearusaamadega sellest, mida nimetatakse kõrgemaks hariduseks. Ei saa olla kõrgemat haridust kui see, mis tuleb tõe Autorilt. Jumala Sõna peab olema meie uurimis­objekt. Me peame õpetama oma lastele selles leiduvaid tõdesid. See on ammendamatu aare, kuid inimesed ei leia seda aaret, sest nad ei otsi seda, kuni see on nende valduses. Selles Sõnas on tarkus, vaieldamatu ja ammendamatu tarkus, mis ei pärine piiratud mõistusest, vaid lõputust mõistusest.

Kui mehed ja naised on valmis võtma õpetust nagu väikesed lapsed, kui nad alistuvad täielikult Jumalale, leiavad nad Pühakirjast kasvatusteaduse. Kui õpetajad ja õpilased astuvad Kristuse kooli ja õpivad Temalt, räägivad nad kõrgemast haridusest arukalt, sest nad mõistavad, et need on teadmised, mis võimaldavad inimesel teaduse olemust mõista.

Need, kes tahavad peidetud varandust edukalt otsida, peavad oma püüdlused selle maailma asjadest kõrgemale tõstma. Nende kiindumused ja kõik võimed peavad keskenduma sellele otsimisele. Jumalakartlikud ja andekad inimesed saavad heita pilgu igavesele reaalsusele, kuid sageli ei mõista nad seda, sest nähtav varjutab nähtamatu auhiilguse. Paljud peavad inimlikku tarkust jumaliku Õpetaja tarkusest kõrgemaks ning Jumala õpperaamatut peetakse vanamoeliseks, lausa igavaks ja iganenuks. Aga need, keda Püha Vaim on elustanud, ei arva nii. Nad näevad hindamatut aaret ja on valmis seda kätkeva põllu ostmiseks kõik maha müüma. …

Need, kes võtavad Jumala Sõna oma uurimisaineks ja kaevavad, et leida tõe aardeid, hindavad õpetatavaid kaalukaid põhimõtteid ja imevad need endasse. Selle tulemusena on nad Kristuse Vaimuga täidetud ja vaadates muudetakse neid Tema sarnaseks. Nad õpetavad nii nagu jüngrid, kes on istunud Jeesuse jalge ees ja kes on harjunud Temalt õppima, et nad võiksid tunda Teda, kelle õige tundmine on igavene elu. − The Review and Herald, 3. juuli 1900.

Jaga Facebookis