Mõtted tänaseks
Jesaja raamatu 6. peatükk kirjeldab võimsalt prohveti kutsumist. Prohvetiks valitu sai imelise nägemuse Jumala majesteetlikkusest. Ta nägi Issandat Tema auhiilguses ja inglitest ümbritsetuna. Jesaja arvas, et ta ei ela seda kogemust üle. „„Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.“ Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: „Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.“ Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?“ Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!““ (Jesaja 6:5−8)
Ainult väheseid on Jumal erilisele tööle nii dramaatiliselt kutsunud. Aga see ei muuda fakti, et kõiki Jumala lapsi on kutsutud minema prohvetliku sõnumiga maailma. Ja nagu Jesaja kutsumise puhul, küsib Jumal: „Keda ma läkitan? Kes on valmis inimestele minu nimel rääkima?“ Jumal soovib „prohveteid“, kes on valmis andma edasi Tema sõnumit meie ümber olevale kogukonnale. Kuidas me reageerime? Missugune on meie vastus? Kas hüüatame spontaanselt: „Siin ma olen, läkita mind!“?
Minu palve
Issand, aita mul Sinu kutsele vastata: „Siin ma olen, läkita mind.“!
In English