Eva Dykes – ta ei andnud kunagi alla

Avaldatud 25.6.2019, rubriik Päeva sõna

Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks. Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp. Õpetussõnad 31:17, 18

20. sajandi alguses hakati viimaks loobuma vanadest arusaamadest selle kohta, mida naised võivad või ei või teha. Nagu oleme näinud, siis näiteks meie konfessioon kutsus naisi pastoriteks juba nii vara kui 1870ndatel. 1910ndatel oli võrdsus arenemas. Rassidevaheline võrdsus oli maha jäänud, nii et naine, kes kuulus lisaks ka etnilisse vähemusse, oli kahekordselt ebasoodsamas olukorras.

Tundub, et see ei võtnud Eva Dykesil hoogu maha. Ta astus Harvardi ja lõpetas selle summa cum laude (kõrgeima kiitusega). Seejärel läks Radcliffe’i ülikooli omandama teist bakalaureuse (magna cum laude – suure kiitusega) kraadi ja magistri kraadi. 1921. aastal sai ta Radcliffe’ist doktorikraadi, tema erialaks oli inglise, ladina, saksa ja kreeka keel. Ta oli esimene afroameeriklanna, kes täitis edukalt Ameerika Ühendriikide doktorikraadi nõuded, kuid ma arvan, et see ei olnud tema motivatsioon ja see ei avaldanud eriti muljet.

Dr Dykes õpetas mitmes koolis ja ülikoolis ning tema kolleegid Howardi ülikoolist valisid ta parimaks mitmekülgseks õpetajaks. Seejärel ühines ta 1944. aastal Oakwoodi õppejõududega ning sinna jäi ta ülejäänud töötamise ajaks. Tema peamine eesmärk ei olnud lihtsalt õpetada ja õpilastele parimate saavutuste vajadust sisendada, vaid kasvatada usku, mis jääb seisma, ükskõik mida elu ette toob.

Fakt, et Oakwoodil õnnestus dr Dykes prestiižikast Howardi ülikoolist ära meelitada, oli mõjuv asjaolu väikese kooli akrediteerimisel. Dr Dykes on kirjutanud palju raamatuid, kaasa arvatud „The Negro in English Romantic Thought“ („Neegrid inglise romantilises mõtteviisis“). Ta oli ka meisterlik klaveri- ja orelimängija ning rajas koori, millele andis nime Aeolians.

Ligi nelikümmend aastat töötas mitmeid silmapaistvaid autasusid saanud dr Dykes Oakwoodis ja jättis sinna kustumatu mälestuse. Kõik sellepärast, et ta püüdles oma eesmärkide poole ega andnud kunagi alla.

Oh Jumal, kes Sa lõid kogu universumi ja kõik asjad selles, missugune see küll pidi olema, kui kõik oli uus! Kui ma näen, mida suudavad selle mandunud maailma inimesed ikka veel saavutada, tunnen aukartust, kuid samas kahtlen, kas ma ise suudan seda nii hästi teha. Aita mul määrata eesmärgid, mis on Sul minu jaoks, ja siis mitte kunagi alla anda, enne kui me jõuame nendeni koos, Sina ja mina!

Jaga Facebookis