Mõtted tänaseks
Piibli jutustuses ei ilmutata selle Moabi kuninga suhtes kuigi palju kaastunnet. Iisraellased kartsid ja vihkasid Eglonit. Pärast Jeeriko vallutamist rõhus ta Iisraeli julmalt umbes kaheksateist aastat. Kroonikakirjutaja, kes on meie jaoks kohtumõistjate lood säilitanud, tõlgendas seda kui Jumala karistust kõigi kurjade asjade eest, mida Jumala rahvas oli teinud. Aga mõne aja pärast Jumal sekkus ja „tõstis neile päästja“ (Kohtumõistjate 3:15).
Kui vabastaja Eehud saabub kuninga juurde, et tasuda talle vajalikud maksud, õnnestub Eehudil korralda Moabi kuningaga eraviisiline audients. Pärast seda kui Eehud juhatatakse kuninga juurde ja kõik teenijad lahkuvad, vabandab kuningas end, et enne kohtumise algust tualetis käia. Eehud kasutab seda võimalust, et kuningat mõõgaga rünnata. Kuningas on väga lihav ning ta ei suuda rünnakut tõrjuda ega end kaitsta. Palee turvasüsteem on ilmselgelt kindlast kaugel ja Eehudil õnnestub põgeneda. Sellest sündmusest saab Moabi ründamise eelmäng. „Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.“ (salm 30)
Mõni märkab Jumala kätt igasugustes ootamatutes sündmustes, kuid enamasti on oluline osa ka väga inimlikul teguril. Sellegipoolest on Jumal mingil kombel kaasatud, kuigi võib võtta mõnda aega, enne kui see ilmsiks saab.
Minu palve
Isa taevas, anna mulle kindlustunnet, et kuidagimoodi oled ka Sina seotud paljude „imelike“ asjadega, mis võivad minuga täna juhtuda!
In English