Issand on pettunud, kui Tema rahvas hindab end madalalt. Ta soovib, et Tema valitud pärisosa väärtustaks end vastavalt hinnale, mille Tema on neile andnud. Jumal tundis nende järele puudust, muidu ei oleks Ta saatnud nende lunastamiseks oma Poega nii kulukat ülesannet täitma. Tal on nende jaoks otsatarve ning Tal on hea meel, kui nad esitavad Talle kõrgeimad nõudmised, et Tema nime austada. Nad võivad oodata suuri asju, kui neil on usku Tema tõotustesse.
Ent Kristuse nimel palvetamine tähendab palju. See tähendab, et me peame võtma vastu Tema iseloomu, ilmutama Tema meelsust ja tegema Tema tegusid. Päästja tõotus on antud tingimuslikult. „Kui te armastate mind,“ ütleb Ta, „siis pidage mu käske.“ Ta päästab inimesed mitte patus, vaid patust, ning need, kes Teda armastavad, näitavad oma armastust sõnakuulmisega.
Kogu tõeline kuulekus tuleb südamest. See on südame töö koos Kristusega. Kui oleme nõus, samastab Ta end meie mõtete ja püüdlustega niivõrd, et sulandab meie südame ja mõtted oma tahtega kooskõlla, nii et Talle kuuletudes täidame vaid oma ajendeid. Puhastatud ja pühitsetud tahe tunneb suurimat rõõmu Tema teenimisest. Kui me tunneme Jumalat nii, nagu on meil eesõigus tunda, on meie elu pideva kuulekuse elu. Kristuse iseloomu kalliks pidades ja Jumalaga osaduses olles muutub patt meile vihkamisväärseks. ...
Me ei või sõltuda inimeste nõuannetest. Issand õpetab meile meie kohust sama meelsasti, nagu Ta õpetab ükskõik kellele teisele. Kui tuleme usus Tema juurde, räägib Ta oma saladustest meile isiklikult. Meie süda põleb sageli meis, kui Ta tuleb meie lähedale, et meiega suhelda nii, nagu Ta suhtles Eenokiga. Need, kes otsustavad teha mitte midagi seesugust, mis häbistab Jumalat, teavad pärast Talle oma olukorra esitamist, mida nad peavad tegema. Nad ei saa üksnes tarkust, vaid ka jõudu. Neile antakse jõudu kuulekuseks ja teenimiseks, nagu Kristus on tõotanud. − The Review and Herald, 14. juuli 1910.
In English