Esimene evangelist

Avaldatud 23.3.2019, rubriik Päeva sõna

Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: „Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.“ Johannese 20:18

Peaaegu ükskõik kes oleks võinud olla esimene evangelist. Kui näiteks jüngrid oleksid tegelikult uskunud Jeesust, kui Ta rääkis neile korduvalt, et Ta tõuseb kolmandal päeval üles, oleksid nad kõik võinud kohal olla ja oodata. Selle asemel olid nad peidus ja nutsid. Johannese 20:9 on kirjas koguni: „Nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.“ Võib-olla mitte Kirjast, aga kui palju kordi oli Jeesus ise sellest rääkinud? Preestritel olid Tema sõnad meeles ja nad võtsid tarvitusele abinõud hauaröövi ärahoidmiseks!

Nii et kohal olid ainult Rooma sõdurid ja tundub, et kui ingel saabus, kukkusid nad meelemärkusetult maha. Kogu hommik sõelusid inimesed edasi-tagasi, haua juurde ja sealt ära: lõhnarohtudega naised, kes teatasid tühjast hauast, Peetrus ja Johannes teineteisega võidu joostes, naised, kes nägid ingleid, naised, kes ei näinud ingleid.

Ja siis oli Maarja. Me ei tea nende seitsme kurja vaimu üksikasju. Kas need olid kõik korraga või seitsmel eri juhtumil? Kas see oli otsene kurjast vaimust vaevatus või viitab see Maarja pattudele, millega ta oli seotud? Küllap ta kunagi räägib meile sellest. Aga me teame, et Maarjal oli põhjus olla Jeesusele sügavalt, sõnulseletamatult tänulik. Ta ei teadnud, kuidas ta saab ilma Temata elada. Ja Maarja jäi sinna. Ta ei lahkunud haua juurest, et juttu ajada ja imestada ja arutleda, nagu teised. Ta jäi sinna ja nuttis.

Ja me teame üht veel paremat asja: Jeesus jäi sinna, et temaga kohtuda. Kas sa suudad ette kujutada? Ta oli olnud kolmkümmend neli aastat taevast eemal. Lõpus oli Ta Isast täielikult eemale rebitud ja see tappis Ta. Kindlasti igatses Ta nüüd minna tagasi taevasse, kus Isa ja inglid Teda innukalt ootasid, kuid Ta jäi, et Maarjat lohutada. (Ta oleks lohutanud ka kõiki teisi, kes oleksid jäänud ... Kahju, et nad ei jäänud, kas pole?)

Nii sai Maarja olla kõige esimene, kes ütles: „Ma nägin Issandat!“

Ja mitte keegi ei uskunud teda.

Kas see pole mitte alati nii? Väga sageli ei usuta tänase päevani prohveteid ja misjonäre, ükskõik kas kusagil suurtel misjonipõldudel maailmas või sind sinu naabruskonnas. „See on tühi jutt!“ (Luuka 24:11) Seda öeldakse ikka veel. Kuidas saame vastu pidada? Ei saagi, kui me pole just ise Teda näinud. Siis me teame, mida teame, ükskõik mida keegi ütleb. Mitte keegi ei saa seda ära võtta.

Vägev surma ja haua Võitja, ka mina olen Sinu evangelist. Inimesed ütlevad, et see on tühi jutt. Nad arvavad, et ma olen segi. Aga ma tean seda, mida ma tean, ning ma tean, et Sina armastad mind. Aita mul mitte muutuda pealetükkivaks ega vaidlushimuliseks, vaid jääda kindlaks, Sinu häid sõnumeid kuulutavaks lapseks!

Jaga Facebookis