Mida me peame tegema?

Avaldatud 23.2.2019, rubriik Päeva sõna

„Minge küsitlege Issandat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Issanda sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!“ 2. Aja 34:21

Ka Joosija lugu on huvitav. Nagu Manasse oli kurjem kui teised kurjad kuningad, nii oli Joosija jumalakartlikum kui teised jumalakartlikud kuningad. Tavaliselt järgnesid jumalakartmatutele kuningatele veel jumalakartmatumad pojad ning õiglastele kuningatele õiglased pojad. See on üks eranditest.

Kuigi Manasse parandas meelt, järgis tema poeg tema varasema elu samme, mitte elu lõpu omi. Ta tõi tagasi ebajumalakujud ning tegi veel rohkem kurja ega kahetsenud kunagi. Õigupoolest oli ta nii halb, et tema oma sulased tapsid ta ja panid tema poja tema asemel.

See poeg oli Joosija. Ta oli ainult kaheksa-aastane ning kahtlemata oli tema lapsepõlve ajal asevalitseja, kuid ta hakkas juba noores eas tegema häid valikuid. Valitsuse algusaastate ajal, kui ta oli kusagil 16- kuni 26-aastane, siis ta üksnes ei kõrvaldanud ebajumalakujusid ja vääraltareid, vaid ka hävitas need täielikult, põletas ära ja puistas tuha laiali. Ta põletas isegi ebajumalapreestrite luud ära. Ja tema töö ei piirdunud Jeruusalemmaga. Seda puhastustööd tehes käis Joosija läbi kogu riigi. Samas kogus ta annetusi, et koristada ära ja taastada Jumala tempel, mis oli sama hästi kui varemeis.

Siin on üks huvitav fakt: Joosijal ei olnud isegi Pühakirja, mida järgida. Kui templi taastamise ajal leiti seaduseraamat ja seda noorele kuningale loeti, siis käristas ta kohkumusest riided lõhki. On selge, et ta ei olnud neid seadusi kunagi kuulnud. Ta oli lihtsalt hakanud „otsima oma isa Taaveti Jumalat“ (salm 3) nii hästi, kui oskas.

Kui ta siis rohkem teada sai, järgis ta seda otsemaid. Ja Jumal austas teda. Tema kohta on säilinud aruanne kui kuningast, kes „tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule“ (salm 2).

Minu arust on selles loos hea õppetund inimestele, keda ei ole võib-olla kasvatatud jumalakartlikult või isegi mitte terve mõistusega. Ka siis, kui su vanemad ei tundnud Jumalat või hülgasid Ta, ka siis, kui nad surid, kui olid alles väike, on sul ikkagi võimalik teha ise häid valikuid. Sa võid kindlalt otsustada järgida Jumalat oma parima arusaamise järgi ning olla alati valmis uueks valguseks ja ka selle järgimiseks.

Ja Jumal austab sind.

Ennistaja ja Taastaja, õpeta mind ikka! Juhi mind ikka! Aita mul teha neid asju, mida ma tean, tunnustada Sinu uut valgust, kui ma selle saan, ning seda järgida! Aita mul olla Sinu maailmas headuse ja armu tunnistaja! Tee minust Sinu töökas laps, kes ei lõpeta enne, kui töö on tehtud!

Jaga Facebookis