Missugune langemine! Alates Jumala sisendusest salmis 17 kuni Saatana kehastus olemiseni salmis 23.
Peetrus võis olla tuvastanud Jeesuse õigesti jumaliku Messiana, kuid tal polnud õrna aimugi, mida see tähendas. Nii alustab Jeesus salmis 21 pingelise haridusprogrammiga, mis ulatub läbi Tema surma Kolgatal.
Aga miks nii jõuline noomitus? Sellepärast et Peetrus oli omastanud rolli, mis oli varem olnud kõrbekiusatuses Saatanal. Mõlemad olid soovitanud Jeesusele, et Ta võiks täita oma missiooni ilma ristisurmata. Ja mõlemale hüüatas Jeesus: „Tagane minust, Saatan!“ (Mk 8:33, 1968)
Kui kujutame ette, et Jeesus pidas Peetrust Saatanaks, jääb meil mõte arusaamatuks. Ta nägi hoopis, et Saatan kõneleb Tema esijüngri kaudu. Peetrus mängis kiusaja osa. Ja see kiusatus oli Jeesuse elus kesksel kohal. Kahtlemata pidas Ta mõtet eesseisvast surmast veel vastumeelsemaks kui Peetrus.
Jeesus oli oma rännakutel ristilöömisi näinud ja nagu igal normaalsel inimesel, polnud ka Temal soovi lahkuda maailmast piinarikka ristisurma kaudu. Tema jaoks oleks olnud palju kergem saada poliitiliseks Messiaks, keda juudid ja jüngrid ootasid.
Aga mis veelgi olulisem, Tal ei olnud soovi kanda maailma karistust ja saada Kolgata ohvris patuks kogu inimkonna eest (Jh 12:31−33; 2Kr 5:21). Mõte Jumalast eraldatud olemisse ristil maailma pattude kandmise ajal oli Tema jaoks äärmiselt vastumeelne.
Ahvatlus teha oma tahtmise järgi ja vältida risti oli Jeesuse elu suur kiusatus. Ta oli võitnud selle pärast viie tuhande söötmist, kui rahvas püüdis Teda kuningaks tõsta, ning Ta seisis sellega taas silmitsi Ketsemanis, kus Ta palvetas korduvalt: „Kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine.“ (Mt 26:42)
See on väga kasulik mõte. Liiga sageli kujutame Jeesust kõrgemal igapäevastest probleemidest, millega meie võitleme. See pole nii! Ka Tema heitles end läbi elu minnes ühe sammu kaupa edasi. Ja Ta pidi pidevalt põlvedel peatuma. Sama kehtib minu kohta.
In English