Kogu Iisraeli leeris oli kannatajaid ja surijaid, kes olid mao käest surmavalt salvata saanud. Kuid Jeesus Kristus kõneles pilvesambast ja andis juhtnöörid, mida järgides võisid inimesed terveks saada. Ta andis tõotuse, et kes iganes vaatab vaskmadu, jääb elama, ning nende puhul, kes vaatasid, leidis tõotus kinnitust. Aga kui keegi ütles: „Mis kasu on selle vaatamisest? Ma kindlasti suren mao surmava salvamise tõttu“, kui ta jätkas oma surmavast haavast rääkimist ja teatas, et tema olukord on lootusetu, ning kui ta ei teinud lihtsat sõnakuulmist ilmutavat tegu, siis ta suri. Aga kõik, kes vaatasid, jäid elama. …
Praegu suunatakse meie tähelepanu Suurele Arstile. „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.“ [Johannese 1:29] Nii kaua kui vaatame oma pattudele, räägime oma viletsast seisukorrast ja mõistame selle hukka, püsivad meie haavad ja mädanevad haavandid. Alles siis, kui pöörame pilgu iseendalt ja kinnitame selle ülendatud Päästjale, leiab meie hing lootust ja rahu. Issand kõneleb meile oma Sõna kaudu, Ta palub meil vaadata ja elada. „Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline. Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi. Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik. Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu.“ [Johannese 3:33−36]
Meil on igati põhjust olla julge ja loota oma hinge päästmisele. Jeesuses Kristuses on tehtud meie pääste jaoks kõik ettevalmistused. Ükskõik missugused on olnud meie patud ja puudused, Taaveti kojas on avatud allikas igasuguse patu ja ebapuhtuse jaoks. „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.“ [Jesaja 1:18] See on Issanda sõna. Kas võtame selle vastu? Kas usume Temasse? −
The Signs of the Times, 2. aprill 1894.
In English