Viimane rännak Jeruusalemma

Avaldatud 21.8.2017, rubriik Päeva sõna

Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele: „Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.“

Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa. Nad ütlesid aga: „Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.“ Matteuse 26:1−5

Nüüd läheb evangeeliumilugu kiiresti edasi. Pärast seda, kui Peetrus oli tunnistanud, et Jeesus on Kristus, olid sündmused kulgenud risti suunas ning Jeesus püüdis aidata jüngritel mõista, mida tähendab Tema jaoks see, et Ta on Kristus. See ülesanne oli Tal suurel määral ebaõnnestunud. Kuid Ta oli andnud neile palju juhiseid, mis aitavad neil asjas selgust saada, kui nad pärast ülestõusmist Tema sõnu meenutavad.

Vahepeal peame täheldama, et Jeesuse surm ei olnud Tema elu epiloog ega lisa. Vastupidi, just Tema surm muutis Tema elu tähendusrikkaks. Jeesus oli ju tulnud maa peale selleks, et „anda oma elu lunaks paljude eest“ (Mt 20:28). Tema veri pidi valatama „paljude eest pattude andeksandmiseks“ (Mt 26:28) ning Tema surma ja ülestõusmise kaudu pidi Ta päästma „oma rahva nende pattudest“ (Mt 1:21).

Jeesuse surm on evangeeliumide keskpunkt. Martin Kähleri definitsioon, milles ta nimetab nelja evangeeliumi pikendatud sissejuhatusega kannatuste narratiiviks, asetab rõhu õigesse kohta.

Kui Jeesus teeb oma viimase retke Jeruusalemma, on Tema üldine õpetamise ja tervendamise töö lõppenud. Tema suust tulevad vaid vähesed sõnad peale nende, mis olid määratud jüngritele, eriti viimasel õhtusöömaajal ja Ketsemani palves. Me näeme hoopis draamat, kus juudid koos roomlastest vastastega saadavad Messia ristile.

Jeesus ei lähe ristile vastu sündmuste ahelais, mis olnuks Tema kontrolli alt väljas. Ta teab, mis saab toimuma, ning Ta võinuks sellest ühe otsa piletiga Jeruusalemma reisist keelduda. Kuid Piibel kujutab Teda kõige juhtuva üle valitsemas. „Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta,“ räägib Ta jüngritele. „Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel.“ (Jh 10:17, 18)

Aga kuigi Jeesus valitseb ja teab, mis juhtub, ei tähenda see, et teised jõud ei näeks vaeva enda soovitud lõpu nimel. „Ametlik“ Jeruusalemm oli Ta hüljanud ja tegutses Tema surma nimel.

Jaga Facebookis