Issand Jeesus uurib põhjalikult iga talenti ning ootab usaldatud kapitaliga proportsionaalset kasu. Kristus maksis meie lunaraha enda alanduse ja raske heitlusega ning Tal on õigus meie teenistusele. Kõik meie võimed ja võimalused on usaldatud meie kätte arukaks kasutamiseks, et Kristus võiks enda oma kasuga tagasi saada.
Taevane Õpetaja läks taevasse, võttis vangistatud kaasa ja andis inimestele anni − jumaliku tõe aarde, mida esitada kogu maailmale. Mismoodi meie isiklikult kasutame neid ande, neid talente, mis on meile antud? Kas oleme nagu rumal ja ustavusetu sulane ning matame need talendid maailma, kus nad ei too Jumalale mingit kasu? Kõigi huvides on neile usaldatud talente hoolika ustavusega täiustada, sest kui neid kasutatakse inimkonna hüvanguks ja Jumala auks, tuleb talente juurde,.
Iga hing peab otsima kõigepealt Jumala riiki ja Tema õigust. Me ei tohi kasutada kogu mõistuse, luude ja lihaste jõudu ilmaliku äri huvides, sest kui me seda teeme, saadame ohtu oma vaimulikud huvid ja kaotame õndsa igaviku. Kogu langemata universum on huvitatud sellest suurest tööst, mida Jeesus tuli meie maailma tegema − meie lunastamisest. Kas surelikud ei peaks siis tegema maa peal koostööd oma Lunastajaga, kes läks taevasse meie eest kostma? Kas me ei peaks ilmutama erilist innukust, pühendunud huvi töö suhtes, mis kavandati taevas, et seda edasi viia maailmas inimeste heaolu nimel? Kas peaksime meie, kes oleme Kristuse kalli verega ostetud, keelduma meie hoolde jäetud tööst, keelduma tegutsemast koos taevaste saadikutega langenute päästmise nimel? Kas me ei peaks minema kas või maailma äärteni, et lasta meile taevast antud tõevalgusel kaasinimestele särada? − The Review and Herald, 24. jaanuar 1893.
In English