Isegi loodus kuuletub Jumala korraldustele

Avaldatud 21.2.2018, rubriik Päeva sõna

Inimesed aga imestasid, öeldes: „Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?“ Matteuse 8:27

Päästja oli pikast ja pingutust nõudvast tööst väsinud ja nüüd, mil Ta pääses mõneks ajaks rahvahulga nõudmistest, sirutas Ta end kaluripaadi kõval pingil välja ja uinus. Üsna pea hakkas ilm, mis oli olnud rahulik ja meeldiv, muutuma. Taevasse kogunesid tumedad pilved ja järvel puhkes raevukas torm, nagu sellel järveosal sageli. Päike oli loojunud ja veele oli laskunud ööpimedus. Vihased lained peksid vastu laeva, ähvardades seda iga hetk enese alla matta. Paat, mida heideti lainemäe tippu ja seejärel paisati äkitselt laineorgu, oli tormi käes nagu mänguasi. ... Tugevad ja julged kalamehed ... ei teadnud, mida nii kohutavas tormis teha. ... Lained pekslesid üle pea ja ähvardasid neid hävitada. ...

„Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?“ … See meeleheitlik hüüe äratab Jeesuse Tema kosutavast unest. … Jumalikus majesteetlikkuses seisab Ta tagasihoidlikus kaluripaadis, ümberringi möllab maru, lained pekslevad üle vööri ning eredad välgud mänglevad Tema rahulikul ja kartmatul näol. Ta tõstab käe, mis on nii sageli halastustegusid teinud, ja ütleb tormisele merele: „Jää vakka, ole vait!“ Torm vaibub, voogavad lained rahunevad. Pilved rulluvad minema ja tähed tulevad välja. Paat seisab liikumatult vaiksel merel. Siis pöördub Jeesus jüngrite poole ja noomib neid: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?“

Jüngrid jäid äkitselt vait. Ühtki sõna ei tulnud nende huulilt. Isegi impulsiivne Peetrus ei üritanud väljendada harrast aukartust, mis täitis tema südant. Paadid, mis olid Jeesust saates teele asunud, olid olnud samasuguses hädaohus nagu jüngrid. Hirm ja viimaks meeleheide olid nendes reisijaid haaranud, kuid Jeesuse korraldus tõi vaikuse sinna, kus vaid hetk varem oli olnud möll. Kõik hirm kadus, sest oht oli möödas. Tormi ägedus oli ajanud paadid üksteise ligidale ning kõigis paatides viibijad nägid Jeesuse imetegu. Tormi vaigistamisele järgnenud vaikuses sosistasid nad isekeskis: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?“ Selle muljet avaldava vaatepildi pealtnägijad ei unustanud seda kunagi. − „The Spirit of Prophecy“, 2. kd, lk 307−309.

Jaga Facebookis