Mõtted tänaseks
Iisak oli saanud neljakümneaastaseks, kui ta Rebekaga abiellus. Aabraham oli saatnud oma kõige usaldusväärsema sulase missioonile piirkonda, kus olid tema enda juured. Sealt pidi sulane leidma naise oma isanda pojale. Rebeka oli valmis minema kaasa Aabrahami sulase ja tema kaaskonnaga täiesti uude keskkonda. Kohe pärast sihtkohta jõudmist sai temast Iisaki naine. Nagu oli tolle aja komme, viis Iisak ilmselt Rebeka oma ema Saara telki ja see sätestaski tema abielu Rebekaga. „See sai tema naiseks ja ta armastas teda.“ (1. Moosese 24:67) Kuigi see oli „korraldatud“ abielu, sai sellest väga õnnelik abielu. See, et Iisak ja Rebeka olid lähedased, on selge ühest hilisemast vahejuhtumist. Kui nad olid mõnda aega vilistite maal, nägi vilistite kuningas läbi akna, kuidas „Iisak hellitas oma naist Rebekat“ (1. Moosese 26:8).
Rebeka ei saanud lapsi palju aastaid, kuid Iisak palus Jumalalt, et naine võiks lapseootele jääda ja ka Rebeka „läks Issandalt küsima“ (1. Moosese 25:22). Jumal kuulis nende palveid ja Rebekal sündisid kaksikud. Jumal ütles talle: „Su ihus on kaks rahvast.“ (salm 23) Võime järeldada, et Iisak ja Rebeka moodustasid ideaalse paari – nad armastasid üksteist ja olid ühendatud usus Jumalasse − , kuid viimases otsas otsustas Rebeka oma meest petta ja sepitses oma lemmikpoja Jaakobiga, kuidas varastada õnnistused, mis olid mõeldud ainult natuke vanemale vennale. Kuidas oli see võimalik? Rebeka teadis, mida tähendab kedagi armastada, kuid armastuse tõttu Jaakobi vastu segas ta end kahjuks täiesti valesse asja.
Minu palve
Armastav Isa, aita meil olla täiesti aus oma armastuses teiste vastu ja kaitse meid sellise vea eest, nagu tegi Rebeka!
In English