Tähendamissõna 5. Väldi üllatusi

Avaldatud 19.8.2017, rubriik Päeva sõna

„Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.“ Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind ... vangis ja tulime su juurde?“ Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.“ Matteuse 25:34−40

Kas nägite küsimärke? Leiame neid tähendamissõna lõpu poole veelgi. Üks selle põhiõpetustest on, et kohtumõistmine on täis üllatusi.

Nende üllatuste põhjus pärineb religiooni valesti mõistmisest, mis kehtib enamiku inimeste puhul. Keskmine inimene peab religiooni tuumaks õigete õpetuste uskumist või teatud rituaalide ja/või elustiili kohustuste täitmist. Aga see ei ole Jumala seisukoht. Ühes olulises Vana Testamendi kirjakohas sel teemal ütleb Jumal Miika kaudu, et Ta ei soovi oma lastelt välist käitumist ega rituaalset kuulekust, vaid et nad „teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga“ (Mi 6:8). Ja Matteuse evangeeliumi 24-s esimeses peatükis on Jeesus seda salmi juba kolm korda tsiteerinud (Mt 9:13; 12:7; 23:23), iga kord nende salmide kontekstis, kus käsitletakse tõelise religiooni valesti mõistmist. Ülejäänud Uus Testament tegeleb sama teemaga. Seepärast saab Jaakobus kirjutada: „Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.“ (Jk 1:27) Ja Paulus saab väita, et „kes armastab teist, on Seaduse täitnud“ (Rm 13:8−10; vt ka Gl 5:14).

Esimene evangeelium ei ole vaikinud ka tõelise religiooni ja selle tasu teemal. Jeesus väljendas seda kõige selgesõnalisemalt, kui ütles: „Kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.“ (Mt 10:42) Jeesus täheldas, et kaks suurt käsku saab kokku võtta kui armastuse Jumala ja kaasinimese vastu, Ta defineeris täiuslikkuse kui vaenlaste suhtes halastusrikas olemise (Mt 5:43−48; Lk 6:36) ja kõneles eriti käitumisele orienteeritud noorele ülemale, et kui ta tahab olla täiuslik, peab ta müüma oma vara, andma vaestele ja siis on tema tasuks varandus taevas (Mt 19:21).

Neil, kes peavad õpetust ja elustiili või isegi palvet ja Piibli lugemist tõelise religiooni tuumaks, on aeg tähele panna. Need asjad on olulised, kuid on midagi veel tähtsamat.