Hoolimata eilsest kirjakohast käitus Jeesus teatud mõttes nagu alistav kuningas. Ta pidi päästma oma rahva nende pattudest. Siinkohal on oluline mõista, et sõna „patud“ ei tähenda üksnes süüd ja karistust, vaid ka pattude väge ja tagajärgi.
Teisisõnu, Jeesus ei pidanud päästma oma rahvast nende pattudes, vaid pattudest. Kristuse teenimistöö peamine ülesanne oli vabastada oma rahvas nende isiklike pattude võimu alt, et patt ei kontrolliks enam nende igapäevast tegevust.
See vabastamine toimub kolmel tasandil. Esiteks päästab Jeesus oma patuta elu ja ristisurmaga oma rahva patu karistusest. „Ajastute igatsuses“ on kenasti öeldud: „Kristust koheldi nii, nagu meie oleme ära teeninud, selleks et meid võidaks kohelda nii, nagu Tema väärib. Teda mõisteti hukka meie pattude pärast, milles Temal ei olnud mingit osa, selleks, et meid võidaks mõista õigeks Tema õiguse läbi, milles meil ei ole mingit osa. Tema kannatas surma, mis kuulus meile, et meie saaksime elu, mis kuulus Temale. „Tema vermete läbi on meile tervis tulnud!““ (orig lk 25)
Teiseks, nagu varem mainitud, vabastab Jeesus oma rahva patu võimust nende elus. Ta annab neile Püha Vaimu anni sellega toimetulemiseks.
Kolmandaks päästab Jeesus oma rahva lõplikult patu olemasolust, kui Ta tuleb tagasi taevapilvedel, et anda neile igavene tasu. Evangeeliumides on selgelt näha kõik need kolm patust päästmist. Tõepoolest, Matteuse revolutsiooniline Taaveti Poeg ehk Messias on alistav kuningas, kes „päästab oma rahva nende pattudest“.
Sina ja mina kuulume praegu Tema rahva hulka. Jumal ei taha mind (igaüht meist) päästa üksnes hukkamõistust, vaid Ta soovib mu elu ka muuta (Rm 12:2), et ma võiksin iga päevaga olla aina rohkem Tema moodi. Evangeeliumis on vägi (kreeka keeles dynamis, kust on pärit sõna dünamiit) minu jaoks igaks päevaks (Rm 1:16). Jeesus soovib, et igaüks meist haaraks sellest väest kohe kinni.
Aitäh, Isa, Jeesuse kaudu antud päästeanni eest! Aita mind nüüd, kui ma haaran Sinu päästvast väest täielikumalt kinni!
In English