„Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ [Luuka 6:36] Issand austab oma inimestest saadikuid nii, et võtab nad enda kaastöölisteks. Kristuse süda on tulvil andestavat halastust ja tõde. Kõik Tema rahva ahistused vaevavad Teda. Me peame olema kaastundlikud ning tundma rõõmu sellest, kui saame lahke tähelepanuga siduda nende haavad, keda hävitaja armutu käsi on taga ajanud ja poolsurnuna maha jätnud. Me peame olema valmis parandama patu löödud haavu.
Need, kes seda teevad, on Kristuse teenijad ning maailma ees on Jumala armastuse elav tunnistus Tema esindajate näol. Jumalat näitavad maailmale need, kes teevad Kristuse tegusid ning oma käskjalgade kaudu on Ta tuntud kui halastuse, headuse ja andestuse Jumal. „Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?“ [Kiri roomlastele 8:32]
Jumal on Kristuses meie päralt ning Tema armastuse ja halastuse annid on ammendamatud. Ta soovib, et igaüks saaks kasu neist külluslikest ettevalmistustest, mida Ta on teinud nende heaks, kes Teda armastavad. Ta kutsub meid kõiki üles koos Temaga Tema aust osa saama. Taeva õndsus on tagatud kõigile, kes armastavad Jumalat üle kõige ja kaassurelikke nagu iseennast.
Inimesed ei oleks enam patu orjad, kui nad vaid pöörduksid ära Saatana meelitavatest, petlikest ahvatlustest ning vaataksid Jeesust piisavalt kaua, et Tema armastust näha ja mõista. Kujunevad uued harjumused ja tugevad halvad kalduvused hoitakse kontrolli all. Meie Juht on võitja ja Ta juhib meid kindlale võidule.
Jeesus, meie Kaitsja, palub Isa trooni ees meie pärast ja Ta palub ka patuseid: „Pöörduge, sest miks peaksite surema?“ Kas Jumal ei ole teinud Kristuse kaudu kõike võimalikku, et meid saatanlikust pettusest enda poole võita? … Kas Ta ei ole ülestõusnud Päästja, kes elab aina selleks, et kosta meie eest? Kas Ta ei jätka oma suurt lepitustööd Püha Vaimu tegevusega igas südames? Halastuse vikerkaar kummub ikka Jumala trooni kohal ja tunnistab tõsiasjast, et iga inimene, kes usub Kristusesse kui isiklikku Päästjasse, saab igavese elu. Jumala tegelemises oma pärisosaga on ühendatud arm ja õiglus. − The Signs of the Times, 19. september 1895.
In English