Kaks kaljut

Avaldatud 18.6.2017, rubriik Päeva sõna

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Matteuse 16:17, 18

Peetruse tundlik kuulmismeel oli kindlasti Jeesuse niisugust tõotust kuuldes ülirõõmus. Tõeline õnnistus tõepoolest. Siimon, Joona poeg, oli Peetruse ametlik nimi. Ja Jeesusel polnud kahtlustki, et Isa oli Püha Vaimu kaudu ilmutanud jüngritele Tema tegeliku identiteedi.

Siinkohal on õnnistus kirjakohas, mis on kristlikus ajaloos üks kõige enam vaidlusi tekitav: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.“

Küsimus on, kes või mis on see kalju, mis moodustab koguduse aluse? Kas see oli inimene Peetrus või Peetruse tunnistus, et Jeesus on tõesti Kristus?

Vastamist alustades peame mõistma, et kalju väitega tekstis on sõnademäng. Kreekakeelne tekst kõlab: „Sina oled petros ja sellele petra’le ma ehitan oma koguduse.“ Josephus kasutab sõna petra, et kirjeldada Jeruusalemma tornide massiivseid kiviplokke („Wars“ 6.140). Kuid petros teisalt tähendab tavalist kivi, mida saab pihku võtta. See arusaam sobib tekstiga Kirjas efeslastele 2:20, kus Paulus kirjeldab Kristust kui nurgakivi ning prohveteid ja apostleid kui koguduse ülejäänud alust.

Ja veel, kui Jeesus oleks teinud Peetruse ülemjüngriks, oleks see lõpetanud pideva vaidluse, kes neist on suurim. Seda oleks Peetrus tahtnud kuulda, aga nagu peagi näeme, tahtis Peetrus kuulda paljusid asju, mida Kristus kunagi ei mõelnud.

See, mida ta tegelikult kuulis, oli see, et tema tunnistus – Jeesus on jumalik Kristus – on alus, millele rajatakse kristlik kogudus.

Ja isegi põrguväravad ei suuda Kristuse kogudust takistada. Tema võim surma üle ülestõusmises (esmakordselt mainitud Mt 16:21) pidi tegema isegi nõrgad väikesed kivid tugevaks, kui nad mõistavad, et nii kaua, kui nad on Jumalaga, ei saa inimesed neile kahju teha. Neil (ja meil) pole midagi karta. Me teenime ülestõusnud Issandat.

Jaga Facebookis