Mõtted tänaseks
Naadab ja Abihu, kaks Aaroni poega, kes teenisid preestrina, said surma, kui nad „tõid Issanda ette võõra tule“ (3. Moosese 10:1). Meile ei ole öeldud, mida täpselt nad tegid, kuid on selge, et nad keeldusid kategooriliselt järgimast juhiseid, mille Jumal oli andnud (salm 3). Nad tegid seda, „mida ta neid ei olnud käskinud teha“, ja tagajärjed olid karmid: „Siis läks Issanda eest välja tuli ja põletas neid, nõnda et nad surid Issanda ees.“ (salm 2, kursiiv lisatud)
Nadab ja tema vend olid varem „Issanda ees“ olnud. Me loeme sellest 2. Moosese 24:9−11. „Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist läksid üles, ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu safiiridest tehtud põrand − otsekui taevas ise oma selguses. Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.“
Jumala läheduses olemine toob õnnistuse. See tähendab, et hakkad Jumalast rohkem teadma, et sa „näed“ Jumalat – just nagu Naadab ja Abihu. Aga kui sa seejärel unustad, mida oled näinud, ega järgi Tema juhiseid, võivad asjad väga viltu minna, sest sa jääd alatiseks Jumala lähedusse. Kui sa sihilikult eirad Teda ja Tema soove, siis kannatad tagajärgede all.
Minu palve
Issand, ma soovin olla Sinu läheduses ja näha Sinu auhiilgust! Aita mul mitte kunagi unustada seda, mida olen näinud!
In English