Rohkelt õppetunde loodusest

Avaldatud 17.8.2018, rubriik Päeva sõna

Kiitku nad Issanda nime, sest kui tema käskis, siis nad loodi! Ja ta püstitas nad alatiseks ja igaveseks; tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle. Psalmid 148:5, 6

Kui kaunilt kirjeldab psalmist Jumala hoolitsust metsloomade eest: „Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.“ (Psalmid 104:18) Ta paneb voolama ojad mägedel, kus pesitsevad linnud, „okste vahel nad teevad häält“ (salm 12). Kõik metsade ja mägede loomad on osa Tema suurest leibkonnast. Ta avab oma käe ja täidab „kõik, mis elab, hea meelega“ (Psalmid 145:16).

Tugev torm sunnib kaljukotka mõnikord kitsastes kurudes maanduma. Tormipilved hoiavad seda võimsat metsade lindu kinni, tumedad pilvemassiivid lahutavad ta päikeselistest kõrgustest, kuhu ta on ta oma kodu rajanud. Pingutused pääseda näivad olevat viljatud. Ta viskub edasi-tagasi, peksab võimsate tiibadega õhku ja äratab oma kriisetega mägedes kaja. Peagi sööstab ta võiduka häälitsusega ülespoole, tungib läbi pilvede ja on taas kord selges päikesepaistes ning pimedus ja maru jäävad kaugele alla.

Samamoodi võib meie ümber olla probleeme, heidutavaid olukordi ja pimedust. Valed, häda ja ülekohus ümbritsevad meid. Me ei suuda pilvi hajutada. Võitleme asjatult olukordadega. On üks, ainult üks väljapääs. Udu ja pimedus klammerdub maa külge, pealpool pilvi särab Jumala valgus. Usutiibadel võime tõusta Tema ligioleku päikesevalgusesse.

Palju on õppetunde, mida on võimalik niimoodi õppida. Enesekindlust puult, mis üksinda tasandikul või mäeveerul kasvades sirutab juured sügavale maa sisse ning trotsib selle kivises jõus tormi. Varase mõju jõudu noore võsuna painutatud pahklikult, jändrikult tüvelt, mille kadunud sümmeetriat ei suuda hiljem ükski maine jõud taastada. Püha elu saladust vesiroosilt, mis mudase tiigi rüpes, umbrohtudest ja prahist ümbritsetuna saab eluks vajaliku oma toruja varre kaudu tiigi põhja puhtast liivast ja sirutab lõhnavad õied laitmatus puhtuses valguse poole. − „Education“, lk 118, 119.

Jaga Facebookis